C1 Jõhvi
Õppekava nimetus (nt ettevalmistav intensiivõpe/eesti keel B2/ eesti keel C1):EESTI KEEL C1
Õppekava kogumaht ak/h (sh auditoorne õppetöö, klubiline/mitteformaalne õppetöö ja iseseisev töö): 252 ak/ h
Õppetöö planeeringu periood: 12.2017-16.12.2018
Auditoorse õppetöö toimumise koht (sh aadress ja ruumi nr):Kutse 13, Jõhvi, ruum nr C104
Paikse klubilise/mitteformaalse õppetöö toimumise koht (sh aadress ja ruumi nr):Ida-Virumaa kutsehariduskeskus, Jõhvi Õppekoht, F204
Keeleõpetaja nimi: SIGNE ABEL
Keeleõppe aeg: T /K/N 8.15 – 9.45
Tundide kokkuvõtted on presenteeritud kasutades õpilasekeskset lähenemist, kasutades kokkuvõtete keirjutamist kui õpitegevust ja õpilaste tagasisidetsamist õpitust.
Kokkuvõtted on koostatud erinevalt, mõni peegeldab tunni käiku täpsemalt ja paremini, mõnest kokkuvõttest jäävad tegevused arusaamatuks.
5.12.2017
Keeleoskuse määratlemine vestlusel, kursuse eesmärkide ja sisu tutvustus, ootuste kaardistamine, kokkulepete sõlmimine.
Õpilane Olga Prokofjeva
Esimene õppepäev on väga tähtis. Tund toimus vastavalt hoolega läbi mõeldud plaani järgi.
1. Kursuseeesmärkide ja sisututvustamine. Vestlus. Õppejõud tutvustas kursuse osalejatele õppeprogrammi, vastas tekkinud küsimustele, jägas motivatsiooni eduka töö jaoks. Iga kursuse osaleja sai endale portfoolio.
2. Keeleoskuse määratlemine vestlusel. Mäng „Minu kogemus“. Kursuse osalejated olid jägatad kaheks gruppideks ning seejärel olid moodustatud paarid.Töö paarides toimus intervjueerimise vormis. Olid arutatud järgmised küsimuse:Millal ja kus õppisid eesti keelt? Kas oled ettevõtlik aktiivne kaasalööja või passiivne kuulaja eesti keeles? Kuidas hindad ise oma keele oskust? Kas räägid vabalt või tunned pinget? Kui sageli kasutad eesti keelt? Osalejad vahetasid oma kohti paarides, suhtlemine oli aktiivne. Antud õppemeetod oli väga edukas.
3. Ootuste kaardistamine. Paaristöö küsimustega: Mis tekitab sinus rõõmu ja hirmu eesti keele õppimisel? Milline on sinu eksamikogemus? Mida tahaksid õppida eesti keeles tegema?Antud töö tulemusena olid välja valitud teemad, mille kohta osalejad soovisid rohkem teada(Eesti ajalugu ja kultuur, ühiskondlik ja poliitiline elu, keskkond ja ökoloogia) ning teemad mida tuleb korrata (grammatika, sõnavara, fraseoloogia).
4. Üiesanne „Tutvusta kaaslastele üht head keeleõppe nippi“. Vestlus. Õppejõud ja õpilased aktiivselt suhtlesid, vahetasid ideid. Õppejõud pidevalt toetas õpilasi vestluse käigus.
5. Enesehinnang „Minu keeleoskuse tase“.Iga kursuse osaleja hindas oma portfoolios enda keeleoskused ning teadmised (kirjutamine, lugemine, kuulamine, rääkimine). See oli tehtud selleks, et hiljem võrrelda neid õppeprotsessi tulemustega.
6. Sõnakaardid „Minu keeleõppe motivaator“. Paaristöö. Väga hea tunni osa. Õppejõud pakkus igale kursuse osalejale “motivatsiooni paketi” – mitu varianti motivatsiooni keeleõpe jaoks. Igaüks valis tähtsamaid tema jaoks ning arutas enda valiku paarides.
7. Iseseisev töö (eestikeelse raamatu lugemine, videoblogi pidamine, vanasõna otsimine). Õppejõud seletas, milline tuleb iseseisev töö lähiajal.
Tunni jooksul oli kasutatudkujundav hindamine õppija keeleoskuse mõõtmiseks ja edasi arendamiseks. Tund läbis heas tempos, oli väga hästi läbi mõeldud, oli mitmekesine ning inforikkas. Õppejõud oli asjatundlik ning sõbralik, andis motivatsiooni keele õppimiseks. Kursuse osalejad on tulevasest õppimisest väga huvitatud.
6.12.2017
Osalejate töövaldkonda puudutavate huvipakkuvate teemade kaardistamine. Isiklike eesmärkide ja ootuste mõtestamine eesti keeleõppes/ antud kursusel.
Õpilane Inga Lazarenko
Tund oli jagatud kolmeks osaks.
Esimeses osas peame esitama oma kolleegi tutvustuse internetis esimesest isikust.
Ülesanne oli suunatud kirjutamiseks lühikes formis.
Tegevuseaeg oli 5 minutit ja 25 minutid arutlemist. Pärast me lugesime ja kuulasime teineteist. Kõik õppijat rõõmsaga leiasid oma kolleegi iseloomustus.
Teises osas meile oli pakutud vabavärsi koostada. Meie eesmärgiks oli kiiresti ja õigesti meenutada sõnu ja võrrandid ning grammatika vormid.
Tegevuseaeg oli 5 minutit ja 25 minutid arutlemist. Tabelis kirjutasime igasses 1. ruutus ühe nimetähe, igasses 2.ruutus ühe selle tähega seonduva sõna ja 3. ruutus selle sõnaga ühe lause , mis iseloomustas meid.
Mulle meeldis uut metoodikat ja ebatavalised ideed.
Kolmas osas mõtlesime, fantaseerisime ja avamise oma tunded vaadates mänguasjale.
Tegevuseaeg oli 5 minutit ja 25 minutid arutlemist.
Tooleht_cut_Miks_ma_opin_eesti_keelt
12.12.2017
Eesti keele C1-taseme eksaminõuete, sooritamise tingimuste ja muude üksikasjadega tutvumine.
Õpilane Marina Kolodjažnaja
Minu arvates, see oli väga informatiivne ja huvitav õppetund. Iga kursusekaaslane peaks valida enda jaoks eesti keelne raamat. Mina valisin raamatu „Kogu tõde Eestist“ , autor Rohke Debelakk.
Pärast me arutasime, et kõigil sel nädalal on huvitavat, ebatavalist või millised probleemid on nii kodus, kui tööl. Igor, Larissa ja Olga Prokofjeva peaksid osaleda Karjaääri planeerimise rakenduskava arutamisel reerel Sillamäel meie Narva ja Sillamäe õppekohta kollegidega. Galina Trofimova muretses uue õppekava loomise pärast, aga teistele osalejatele probleeme polnud tööl.
Kodumaiste hooldustegurite osas rääkisid mõned inimesed, et nad kavatsevad sel nädalal oma maja kaunistada. Igoril on neljapäeval meeldiv üritus – muusikakooli õpilaste Jõulu kontsert, kus esitab tema tütar.
Minu plaanis on reis Vilniusse. Seal toimub rahvusvaheline koerte näitus. Minu poega koer osaleb sellel näitusel.
Seda õppetunde osa oli kena vestlus.
Teine osa – õppematerjalide lahustamine.
Aeg läks väga kiiresti ja me olime õppinud palju uusi asju.
13.12.2017
Eksamiülesannetega tutvumine ja valikuline läbitegemine
Õpilane Svetlana Avdejeva
Eile toimus eesti keele tund, kus me selgitasime välja erinevaid väljundeid, ehk õpetaja andis igale õppilastele üks fraas ja õppilane peab selgitada oma sõnadega selle fraasi välja nii, et teised õppilased said aru, mis fraasi meil oli. Teine ülesanne oli järgmine: gruppiga me lugesime uks artikkel läbi, kus räägitakse võõrkeele õppemist. Pärast artikli lugemist toimus väikese gruppitöö, kus me arutleme ja väidleme. Keegi oli nõus artikliga, keegi vastupanu ja iga grupp peab öelda oma arvamust ja kaitsta oma arvamust. Viimasena oli vanasõnu ja kõnekäändu arutlemine. Üks õppilane valmistas vanasõnu ja kõnekäändu, selgitas meile välja ja me leidsime sarnaseid väljundeid vene keeles.
kõik ülesandeid olid raskeid, aga huvitavaid. Ei jätku sõnavarat et hästi ja selge oma mõttet avaldama.
Tunni jooksul me õppisime välja palju uusi sõnu. Kõik neid me kirjutasime oma vihikusse, et kodus veel kord korrata neid.
Isiklik mina proovin kasutada eesti keel aktiivselt. Tööl mina vestlen oma kollegidega eesti keeles, kodus vaatan eesti keele telesaadeid. Autos kuulan eesti raadio.
16.01.2018
Eksamiülesannetega tutvumine ja valikuline läbitegemine.
Natella Mihhailova
1. Koduse kirjaliku ülesanne (“Moodustage intransitiivsest verbist kausatiivne transitiivverb”) kontroll.
Oli raske ülesanne meie jaoks, aga huvitav ja kõik saanud valmis.
2. Artikli arutamine “Kas drillimine toob eesti keele suhu”. Oli väaga huvitav diskussioon, oli erinevad arvamused
3. Mäng, kus me kasutasime sõnavara artiklist.
Seal oli vaja selitada sõna eesti keeles mis ta tähendab, aga naber pidi mõistama sõna. Kõik õppijat rõõmsaga osalesid mängus.
Viimane oli kommentaare kirjaliku tekstile, mis kirjutati artikli põhjal nagu essee teemal “Keelekeskonna puudumist Ida-Virumaal on üle tähtsustatud”.
Aeg läks väga kiiresti ja me olime õppinud palju uusi asju.
17.01.18
Võõrkeelte õppimise tähtsus ja vajadus. Keeleõppimise kogemuste ja nippide jagamine. Oma vaadete põhjendamine keeleõppe kohta.
Keele õppimise meetodid ja võimalused: Erinevad keeleõppimisvõimalust lihtsustavad vahendid.
Irina Leppik
17. jaanuari tunni algus oli lõbus. Me tegime naeruväärse ülesande „Üks-kaks-kolm“. Tund algas kell 8.15, ja see oli nagu hommikvõimlemine.
Oli õppetegevused, milles me rääkisime väiksemates gruppides või paarides. Signe kuulas ja vastas küsimustele või aitas väljendid vormistama.
Projektori teel me vaatasime ja kuulasime saate „Kirjandusmuuseum ootab õpilastelt koolipärimusi“. Me saame infot, milliseid mänge koolilaste koolis mängivad, milliseid nalju teevad või mida tänapäeva noored kardavad. Arutasime, fraasid kirjutasime ja andmed on põhjalikult analüüsitud.
Igor Mezelainen ettevalmistas eesti keeles kõnekäänud ja me proovisime interpreteerima.
Signe meenuma panes, et homme me teeme ülevaade loetud kirjandusest.
Kokkuvõte: tund oli mitmesugustega meetodidega (oli kirjutamine, lugemine, kuulamine, rääkimine), huvitav ja kasulik.
18.01.2018
Kuidas iseseisvalt keelt praktiseerida
Kultuur ja keeled
Igor Mezelainen
Tund algas soojendusest,õpetajad valisid endale teist õpetajat paaristööks. Tekkis mitu paari,kuid üks võistkond koostis kolmest inimesest. Iga võistkond andis teisele võistkonnale teemat ehk siis kes nad on ja mida nad peavad tegema. Ma olin selles võistkonnas, kus oli 3 inimest ja meile oli antud teema :arst,med.õde ja patsient,pidime tegema rollimängu. Veel me pidime ütlema sõnaühendi ja sellest tegema dialoogi. Mulle isiklikult meeldis see, sest harjutasime nii keele- kui ka mõtlemine aktiivsuse eesti keeles.
Järgmine ülesanne oli samamoodi paarides.Me pidime esitama ülevaade loetud kirjandusest.Õpetajad jutustasid loetud raamatust vastates küsimustele töölehelt.Möödus väga hästi, olid aktiivsed kuulujad, kes esitasid veel lisaküsimusi.
Olid jagatud töölehed nr.6. Eesti keele eksam on maailmatasemel. Kõik lugesid seda ühekaupa, kirjutasid enda jaoks välja tundmatuid sõnu ja väljendeid ning pärast natuke arutasime neid rühmas.
Viimane oli see, et meile anti koduseks tööks – grammatikaülesandeid.
See tund möödus minu jaoks märkamatult, väga kiiresti ja põnavalt.
23.01.2018
Võtted ja juhised keelekeskkonna tekitamiseks
Oma keeleõppimise kogemuse kirjeldamine
Larissa Lavrentjeva
Tund algas õigel ajal. Õpetaja Signe tervitas meid ja pakkus lõbus ülesanne arvutedega ja žestidega sest me ärkasime. Teine ülesanne ikkagi oli raske: oli vaja seletada väljundeid “Eesti keele eksam on maailmatasemel” artiklist. Seda oli teha üsna raske, näiteks seletada “üksühesesse vastavusse viia”, “ mind ajaendasid kirjutama”. Õppijad katsusid ja ülesanne oli tehtud. Vaatasid läbi artiklit veel koord, kõik sõnad oli selgitanud.
Pärast seda rasket tööd mängisid õpilased-õpetajad veel natuke: oli vaja nimetada sõna sellel tähel, millega lõpetas eelnimetatud sõna. See mäng oli tuttav (lapsepõlves kõik mängisid, aga emakeeles) ja huvitav. Sõnad nimetataksid kiiresti ja meeleldi.
Mitte kõik õppijad jõudsid ettevalmistada kodutöö, aga mõned olid tubli. Ülessanned olid mitte eriti rasked, aga mõned õppijad sassi läksid. Kokkuvõte oli optimistliku : palju uut teadsime.
Tunnu lõppus arutlesime reedene keelekohviku tegemist.
24.01.2018
Eesti kultuur ja vaatamisväärsused. Vaatamisväärsused Ida-Virumaal, Eestis.
Galina Trofimova
1. Tunni algus – keele mäng (5 minutit).
Järjekorralikult kaasõppijad koostasid fraasid tegusõnadega lihtmineviku vormis – lihtne ja lõbus ülesanne, et aitab õppijale tunni tegevustele ette valmistada.
2. Teine tunniülesanne: „Katrin Juurvee: Eesti keele eksam on maailmatasemel“ artikli lugemine ja arutlemine (30 minutit) – rühmatöö. Töörühmades (2-3 inimest) kaasõppijad koostasid artikli alusel argumenteerimise näide skeemi järgi: vaide àselgitusàpõhjendusàjäreldus – kasulik ja huvitav ülesanne, et selgitas kuidas on vaja argumenteeritud kirjad koostada.
Kõige parem näide oli lugenud ja hiljem edastanud kõikidele kaas õppijatele e-posti teel õpetaja kommentaaride ja parandustega.
3. Kolm tunniülesanne: „Estonia ilusad nurgad“ video vaatamine ja arutlemine (30 minutit) – töö paaris.
Õppijad arutlesid, mis nad tunnevad pärast filmi vaatamist, kirjeldasid loodusega seotud vaatamisväärsused kogu Eestis ja Ida-Virumaal, need asukohad ja hea meelega suhtlevad – ülesanne aitab laiendada õppijate silmaringi, meeles pidada sõnad, mis on seotud loodusega.
4. Neli tunniülesanne: „Kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid“ video vaatamine ja arutlemine (25 minutit) – tervegrupi töö.
Filmi sisu arutlemine ja väike kokkuvõtte koostamine tervegrupis, iga õppija väljendas oma mõtted – suulise oskuste arendamine.
25.01.2018
Muuseumid (ERM ja KUMU), laulu- ja tantsupidu, EV100, kultuuride erinevus.
Marina Kolodjažnaja
Õppetund koosnes kolmest osast, millest igaüks on erinev teistest.
Esimene osa – kordamine materjali. Vastavalt õpetaja ülesande alusel me töötasime paaris, me peksime valida kõige sobivam tegusõnu nimisõna kaudu. See ei olnud lihtsalt sõnu kordamine, vaid ka leida kõige sobivam sõnu konkreetsel juhul.
Teises osas, me iseseisvalt lugesime teksti ja seejärel ühiselt arutasime ja analüüsime lugetud materjali.
Kolmas, viimases osa vaatasime videofilmi. Vastavalt uudistekanal olime vaadates video Tartu liblika muuseumi kohta, tema asutaja ja kokkupuudet. Pärast vaadates vastasime küsimustele video sisu.
Tunni ajal, iga andis oma arvamuse ja põhjendab seda. Õppetund oli rahulik, pingevaba ja hea tuju.
26.01.2018
Keelekohvik, teemal “Eesti keele õppe võimalused” ja „kutsehariduse maine ja kvaliteet“.
Svetlana Avdejeva
Tunni alguses toimus eelsoendust (kordame uusi sõnu), mis tõstab kõigile osalejatele hea tuju.
Järgmiseks ülesanneteks oli lause koostamiseks, mis algavad tähestiku järgselt. Need laused me peame koostama valitud teema põhjal. Selle ülesanne me tegime jagades erinevates väikeses gruppides.
Teiseks ülesanneteks oli juttu koostamine, kus me kirjeldasime erinevaid mälestus kohad kui Ida – Virumaal, siis kogu Eestis. Pärast juttu koostamiseks jutustame sellest.
Kolmandaks me kuulame eesti laulu, mis kandideeris Eurovisioonile. Laulu nimi on „Tempel“, laulja Indrek Ventmann. Kätte me saame tööleht lauluga, kus lüngasse me peame panna puuduvaid sõnu. Lõppude lõppes koos laulsime see laulu.
Järgmiseks ülesandeks oli võetud internetleheküljes www.rahvalood.ee. Kõikidel oli erinevaid artiklid (90. aasta lugu). Iga kursuse osaleja loeb läbi ja tõlgis artikkel enda jaoks. Pärast artikli lugemist me kogume väikesse gruppisse ja jutustame sellest, millest me lugesime.
Intensiivpäeva lõppes iga kursuse osaleja teeb oma kursusekaaslasele kompliment ja täname üks teisega osalemise eest.
Terve intensiivpäev läheb hästi ja lihte, ilma koormusega. Oli väga huvitav ja kasulik. Saime teada palju uusi sõnu ja proovime kasutada neid.
Tegevus Jaan Tätte lauluga. Tooleht_Tatte_Ilus_hetk
30.01.2018: intensiivõppepäev
Kordamine – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine, tagasiside käsitletud teemadele.
Tasemeeksami ülesannete lahendamine.
Olga Prokofjeva
Esimene intensivõppepäev oli väga huvitav, toimus vastavalt hoolega läbi mõeldud plaani järgi. Päev oli jaotatud kaheks osaks.
Esimene osa – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine, tagasiside käsitletud teemadele.
1. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks luuakse palju erinevaid huvitavaid projekte. Eesti muuseumitesse saadetakse materjalid, mis sisaldavad riigi elanikke mälestusi sellest, kuidas nende saatused olid mõjutatud ajalooliste sündmuste poolt. Seoses sellega kursuse raames algas töö teemal “Venekeelse elanikkonna elud ja lood Eestis”. Õppejõud pakkus mõtiskleda selle teema üle keelekohviku ajal (26.01.2018). Olid pakutud järgmised teemad: Eestisse tulemine, kohanemine Eestis, muudatuste aeg. Iga õpilane jägas oma mälestusi ja muljeid suuliselt või kirjalikult (on plaanis panna kõik lood kirja, sellisel juhul veel üks Eesti ajaloo lehekülg saab täidetuks). Tunni ajal toimus keeleoskuse määratlemine vestluse abil, suhtlemine oli aktiivne.
2. Kodutöö arutlemine. Õpilastele oli antud iseseisev töö – eestikeelse raamatu lugemine. Õpilased rääkisid mitte ainult loetud muljetest, vaid jägasid ka uusi sõnu ja sõnaühendeid. Samuti oli arutletud kuidas saab kasutada neid sõnu igapäevases elus.
3. Arutelud vabadel teemadel. Õppejõud ja õpilased aktiivselt suhtlesid, vahetasid ideid. Õppejõud pidevalt toetas õpilasi vestluse käigus.
Teine osa – Tasemeeksami ülesannete lahendamine.
1. Vestlus eksami, nõudmiste kohta.
2. Sõnavara laiendamine ja rikastamine. Püsiväljendid ja nende tähendus on iseseisva töö osa. Õpilased, kes on leidnud uusi püsiväljendeid, seletasid nende tähendust. Õppejõud aitas ühe või teise sõna aru saamisel. Antud tunni osa on väga huvitav.
3. Ülesanne – töö tekstiga. Õpilastele oli antud intervjuu «Rainer Nõlvak: kui oled meeleheitel, siis asjad juhtuvad». Antud tekst oli valitud õpetaja poolt vastavalt eskami tasemele. Iga õpilane pidi teksti läbi lugema ning kahest küsimusest ja vastusest aru saada. Seejärel toimus meeskonnatöö kahes tiimis. Õpilased arutasid intervjuu peamist teemat – projekti «Teeme ära!», peategelase eluhoiakut ja vaateid. Eri tähelepanu oli suunatud teksti stilistikale ja sõnavarale, sõnade ja sõnaühendite keerukusele. Ülesaane täitmisel õpilased aktiivselt suhtlesid. Õppejõud toetas õpilasi, selgitas keerulisi momente, motiveeris keele õppimiseks. Antud õppemeetod oli väga edukas.
Tunni jooksul oli kasutatud kujundav hindamine õppija keeleoskuse mõõtmiseks ja edasi arendamiseks. Tund läbis väga heas tempos, õppejõud oli asjatundlik ning heasoovlik. Õpilased arvasid, et see on hea keelepraktika, silmapiiri laiendamine, hea tuju tõhusast keelepäevast.
31.01.2018
Enda ja oma töökoha tutvustamine, kirjeldamine
Enesetutvustus. Oma hariduse, elukutse, ameti, hoiakute, huvivaldkondade ja -alade kirjeldamine, nende hindamine.
Inga Lazarenko
1.Esimene osa. Ühest meie osalejat esitas vanasõnad, mis ta leidis vaba allikatest. Kõigepealt neid väljendeid oli tõlgitud vene keeles, mille pärast meie poolest oli pakkutud venekeelse variant, millega võib asendata esitatud väljendeid.
Mõtlemisprotsesside parandamiseks oli tehtud ülesandeid paarides, millega abil osalejad tuletasid oma sõnavaru meelde ja heameelega jagasid omavahel keele oskustega. Kolm korda enne järgmise õppiosa meil oli niisugune põnevus vestlus mänguvormis, vaid osalejad peasid uued paarid moodustada, seetõttu paarid kogu aeg oli uuendatud.
2. Rühmatöö. Kuulamise osas osalejate tähelepanu oli pakkutud Rainevi Nõlvaku intervjuu, mis oli seotud maailmakoristamisepäevaga. Pärast videot vaatamist, kõik osalejad moodustasid töörühmad kolmest inimest. Arutlemise käigus me moodustasime 10 laused, millega võiks väljendada peamõtteid. Enne kokkuvõttete lause moodustamist, oli tehtud videolõigu väike analüüs, mille käigus me kirjutasime keerulised fraase järmiste kasutamiseks. Selles esinenud keerulisemate väljendite selgitamine arutelu käigus
3. Jätnud aega arutletakse küsimused. Millistest küsimustest intervjuu koosnes? Isiklikud? Eraelulised? Töised? Saavutustega seoses? Filosoofilised? Tulevikku/ olevikku/ minevikku vaatavad?
4. Koostame ise 10 küsimust, mida võiks intervjueerimisel kasutada. Küsimuste esitamine üksteisele.
Kõik osalejad oli aktiivsed tänu hea loengu planeerimisele soobiva tempos
Traagilistest sündmustest rääkimine.
Õpetajatööga seotud artikli lugemine, üheskoos sisu üle arutlemine.
1.02.2018
Oma perekonna, asutuse ja töökollektiivi kirjeldamine ja tutvustamine.
Kutsekool kui töökoht; kutsehariduse võimalused.
Anna Torn
Sellel päeval tunnd algas sellest, et me hakkasime ülesanne “viimasest tähest tegema. Ülesanne oli paaris. Edasi oli ülesanne nagu mäng. Kegi gruppis ütles “hakkame naerma” ja siis me tegime nii kaua selline tegevust, kui kegi teine ei ütle uus tegevus. Need harjutused olid lühikesed, aga aitasid kogu keha ärgata ja õppimine edasi laks paremini.
Pärast harjutustest me kuulasime veel üks kord videot “Teeme ära 2018”. Seekord me tegime märkused ja proovisime mõtekäike või fraasid kirjutada. Seda me täitsime iseseisvalt. Seejärel kolmikutes me arutlesime, võrdlesime oma mõted ja koostasime 10 tervetet laused. Ülesanne ja teema oli huvitav ja päevakohane. Aitas meile rohkem autentne rääkimine aru saada.
Lõpus me koostasime küsimused loetud teksti kohta (Rainer Nõlvak: kui oled meeleheitel, siis asjad juhtuvad). Me proovisime koostada pikk ja üsna keerukad küsimused. Oli raske, aga see aitab meie teadmisi arendada.
Tunnd läks kiiresti ja oli positiivne. Teema oli huvitav ja sellel tunnil me palju rääkisime ja arutlesime.
6.02.2018
Õppimine ja haridus
Teabe hankimine haridussüsteemi, koolivõrgu, konkreetse kooli, eriala õppimise ja õpetamise kohta.
Irina Leppik
tunni algus oli see, et Signe kommenteeris meie fraasid. Need fraasid me kirjutasime eelmisel tunnil telesaate vaatamise pärast. Signe ütles, et laused on päris head. Aga mõnikord Signe ei saa päris hästi sellest lausest aru. Seda on vaja korrigeerida. Signe meeldis see, et lausete koostamisel oli püütud edastada korralikke sisukaid mõtteid. Lõpuks Signe ütles, et me oleme tubli ja esimest korda see sobib.
Eelmisel tunnis me kirjutasime laused lühikestele lehtedele tekstist. See oli väga raske tekst-intervjuu. Mees, keda intervjueeriti, kasutas sländ ja tõlkimatu sõnamängu. Oma lõikust me kirjutasime välja niisuguste fraasid, mis me ei saame aru. Ja 06.02 me proovisime 3 lauset selgitama kumbki rühmakaaslastele. Oli raske, sest just www.eki.ee -s me ei ledsime mõnid sõnad. Tahaksime siiski iga sõna kohta täpselt teada, mida see tähendab ja kuidas seda kasutatakse ja proovisime Signe abiga.
Veel oli raske grammaatiline kodutöö ja me proovisime leidma tegusõnad. Kontrollisime, aga kõigile oli vigad.
Tunni lõpul me üksteisele globaalsed probleemid selgitame.
Kokkuvõtte: tund oli sisurikas, me õppisime palju uusi sõnu, me rääkisime ja arendasime aktiivset sõnavara.
07.02.2018
Arutluse ja väitluse struktuur
Alustame tund sellest, et harjutasime eilses sõnavaraülesandes olnud tegusõnu.
Tabelis olevaid väljendeid ütlesime ühe sõnaga. Mõtlesime selliste sõnadega välja lauseid. Töötasime paarides. Oli väga huvitav avada uusi sõnu enda jäoks.
Teiseks ülesandeks oli küsimustele vastamine. Küsimused kirjutasid iga üks meist eelmisel tunnil.
Avaldasime oma arvamust küsimuste osas. Meie arvamused oli erinevad, ootamatud, isegi vaieldud. Küsimuste teemade arutamised oli hästi põnevad.
Tunni lõpuks kuulasime üht uudist ja kirjutasime kuuldud väljendeid. Edasi tutvustasime sellega grupi osalejatele.
Kodu ülesandeks oli kirjutada 3-5 väljendit uudisest, mis me kuulasime ning seletada, põhjendada ja järeldada iga väljend.
Keeletunni aeg lendas kiiresti, sest ülesanded oli väga huvitavad.
Tutvume ühe Eestile kirjutatud looga https://www.ohtuleht.ee/858506/sandra-buchert-eesti-on-eriline-riik. Räägime kaaslasele, milliste sõnade tähendust keegi pidi otsima.
Mõtleme mingile seosele enda ja Eesti vahel või mõtetele, mis tal praegu meenuvad või sellele, mida tähendab tema jaoks Eesti.
Vaatame lühiklippe, kus inimesed räägivad enda seostest Eestiga, miks on Eestis hea elada. (postimees) https://www.postimees.ee/4410677/mul-on-eestis-hea-elada-sest
Minu mõtted Eesti kohta „Minu Eesti”.
9.02.2018
keelekohvik „Eesti haridussüsteem – tugevused, nõrkused“
Larissa Lavrentjeva
Me alustasime sõnakaardidega, kus olid kirjutanud sõnaühendeid, mis asendasime sama sisu väljendav tegusõnad. Töötasime paarides, selgitasime neid sõnaühendeid teistedega sõnadega ja mõned nendest juba meelde jätsid.
Kell 10.00 meil toimus Skype vahendusel webinar Haridusministeeriumi ametnikuga. Riina Koolmeister 17 aastat töötab ministeeriumis, enne seda töötas kümne aastat koolis eesti keele õpetajana. Riina väike ettekannet pidas, kus räägis PISA-uuringu tulemust ning märkas Eesti haridussüsteemis tugevused ja nõrkused. Tahtis ta ka meiega lähemalt tutvuda, ja me jutustasime natuke endast. Riina Koolmeister küsis meie käest, kas on meil võimalus koolitusel käima ja kuidas me otsime täiendusõpetuse võimalused. Riina rõhutas kommunikatiivne töö tähtsust. See kohtumine ja arutlus oli väga huvitav ja kasulik- niiviisi saime esimese Skype webinari kogemust.
Jätkasime oma õpingud tavalises klassis ilusat laulu kuulamist. Getter Jaani feat Risto Vürst laulsid „Isa jälgedes”laulu, me kuulsime paar korda, vaatasime eripärase klippi ja siise panime sõnad.
Lõpuks saime koduse ülesanne „Põhikoolist kutsekooli”- Mailis Repsi, haridus- ja teadusministri esitamine.
Keelekohviku õppepäev oli väga sisaldav ja haarav.
13.02.2018
Arutlemine ja väitlemine kutseharidust puudutavatel üldhuvitavatel ja päevateemadel.
Igor Mezelainen
Me alustame oma tundi soojendusega, mille teemaks oli sport.Kõik tõusid püsti ja igaüks nimetas ühe spordiala ning ülejäänud näitasid seda.Kõik õpetajad said medali.
Järgmiseks teemaks oli ’ fraasid, väljendid ’. Iga õpetaja võttis kolm väljendi ja paarides me pidime seletama nende tähendust ja koostama nendega lauseid.
Me vaatasime videot ’ Lapsed õpivad joonistama’ ja pärast grupides pidime koostama kolm väideu selle kohta ning pidime neid selgitama ja tegema järelduse.
Vaatasime läbi ka järgmiseks tunniks jäänud kodutööartikli ’ Põhi – ja kutsekoolidest.’ Alguses arutamise võõraid sõnu ja pärast rääkimise artikli põhjal mõnedest teemadest.
Tund läbis meeldivas ja heatahtlikus keskkonnas.
14.02.2018
Täiskasvanud õppija ja elukestev õpe
Elukestva õppe ja täiskasvanud õppija probleemide üle arutlemine. Info hankimine erinevate koolituste kohta.
Ametikirja nõuded. Poolametliku kirja kirjutamine.
Tehnoloogia õppetöös ja selle kasutamise võimalused
Marina Kolodjaznaja
1. Mailis Repsi artikli väljendite selgitamine: Iga kursuse osaleja luges oma tekstiosa ja lugemise pärast selgitas ja põhjendas kõikidele välje. Samuti iga kommenteeris ja oma arvamust avaldas
2. Kuulamine: vaatasime ja kuulasime eesti näitleja Mart Müüriseppa esinemine noorte konverentsil “Lahe Koolipäev 2015 – Minu elu pöördepunktid”.
Õpetaja jagas meile töölehti, kus me peaksime panna tühjale kohtadele kuuldud väljendid ja jutustasimesellest, mida me kuulasime läbi.
3. Kirjalik töö: Harjutustikust harjutus.Mõtlesime, leidsime ja kirjutasime soobivad sõnad.
Tund möödus kiire ja edukalt. Minu meeles, et kõige keeruline osa oli kuulamine. Mart Müürsepp on väga omapärane noor mees, kes räägib kiire, emotsionaalne ning kasutab palju nüüdikeelse sõnad.
Arutame lasteraamatute üle. Kes on Astrid Lindgren ja milliseid tema teoseid teame.
Räägime lapsepõlvest.
15.02.2018
Õpetaja elukutse – vajalikkuse, huvitavuse, töövaldkonda puudutavate küsimuste üle arutlemine ja väitlemine.
Eesti keele tund 15. veebruaril algas sellest, et meie koostasime oma jutt kasutades sõnu ja väljendeid artiklist. Artikli teemaks oli “Põhikoolist kutsekooli”. Iga üks meist töötas iseseisvalt ja edasi arutasime oma juttasid paarides. See teema meie jaoks on päevakajaline, sellepärast arutamine läks emotsioonidega.
Pärast seda lugesime järjekorras Mailis Repsi artikli väited ja avaldasime selle kohta oma arvamust.
Iga õpija arvamus peaks põhjendatud olema. Artikli väited puudusid õpetajate töid……
Tunni lõpuks tegime harjutusi, mis seotud grammatikaga. See on väga tähtis osa meie õppes C1 tasemel.
20.02.2018
Õpetaja elukutse populaarsus Eestis, võimalikud lahendused.
TOoleht_Opetajaameti populaarsus
Arutleva teksti kirjutamine.
Õpetajatöö Eestis
1. Mõtleme oma esimesele õpetajale. Ütle pinginaabriga vastakuti tema kohta mõtteid.
2. Mulle meeldib olla õpetaja
https://www.youtube.com/watch?v=n5B46fup1_o
Mõtteid õpetaja kohta
Kirjuta üks sõna.
see tunne on täpselt nii, nagu läheksid ………………………….
sa unustad kõik ……………………………………………………
ma kartsin kõige rohkem seda, kas ma saan ………………………………………………..
kas mul on piisavalt teadmisi ja ………………………………………….
see unistus tiksus mul kogu aeg …………………………………………
suudad, julged, ……………………………………
ma olen uhke selle üle, et ma võtsin ……………………………………………
järgmine päev ei kunagi samsaugune nagu oli …………………………………………
õpetab ennast analüüsima ja vaatama enda ……………………………………
see, mis lõpuks välja tuleb, on täis ………………………………………..
ma tunnen, et me ajame õiget asja, me ajame ühe …………………………….
tunne, et suudad endast midagi anda või endast märgi maha ……………………………………
need on väärt ………………………………….
see on kogu aeg endast maksimumi ………………………………………..
saad panustada millessegi …………………………………….
me vastutame mitte ainult endas eest, vaid ka teiste ……………………………..
teadmisi on nii palju, et ei ole mõtet neid garaažis ära …………………………………
üks olulisemaid ………………………………………
üks amet, kus kõik need asjad koos peaksid ………………………………………
Mulle meeldib olla …………………………………………….
3. Mida arvad sina õpetajatööst?
Ütle selle kohta 5 olulist mõtet.
4. Kodused harjutused (GRAMMATIKA)
5. Tekst Aune Valk „Õpetajaameti populaarsus” (Haridus- ja Teadusministeerium, 2016), lk
Millised on õpetajaameti muret?
Lahendused?
6. Proovi kirjutada Eesti õpetajale motiveerivat kõnet.
21.02.2018
Intensiivõppepäev
Kordamine – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine, tagasiside käsitletud teemadele.
Tasemeeksami ülesannete lahendamine
1. Kuulamine https://www.youtube.com/watch?v=lW1xyE6vYKMAitäh, sulle, õpetaja!
Ta oli praktiliselt nagu teiseks ………………………………………..
Ta oli väga …………………………………………….
Ta mängis väga hästi ……………………………………
Ta oskas hästi ………………………………………
Ta oli …………………………………………..
Ta oli tugev ja inspireeriv ……………………………………………..
Ta oli sama ……………………………………… kui olime meie
Ta tahtis seda meiega jagada ja maailma meile ……………………………………….
Ta on õpetanud mulle …………………………………………….
Ta pani mind raamatuid lugema
……………………………………………. oma erialasse oli nii suur
see on arsti kõrval üks tähtsamaid ……………………………………
see inimene on väga suur oma ………………………………………………….. poolest
ma ei ole teda ammu ………………………………………..
üks ühiskonna …………………………………………………
ma ütleksin talle: „Aitäh ……………………………………………… nõudmise eest!”
seda on vaja …………………………………..
ta õpetas, et …………………………………. toob tulemuse
ta on tähtis ja ta jääb ………………………………………..
ta jääb mu ……………………………………………………, sest ta lasi mul olla täpselt selline, kes ma olen
2. Millised murekohad on tänapäeva õpetajal? Pakkuge. Mida teha murede lahendamiseks?
3. Lugemine osade kaupa :
Õpetaja ameti populaarsus. Too välja õpetaja mured. Paku välja lahendusi (teksti põhjal).
4. Kirjuta 5-10-lauseline kõne: „Head Eesti 100. aastapäeva, Eesti õpetaja!”
Kirjutage oma mõtetest seoses õpetajatööga, lisage mõned soovid, siduge Eesti 100. aastapäevaga.
UUS TEEMA
1. Video: mõtteterad. Kuula, pane kõrva taha ja räägime, mida kuulsime.
2. Lugemine: Tekst 100-aastasest daamist. Kui muidu ei jõua, koju.
3. Arutlemine: väljendid.
22.02
Töö ja tööpäev
Probleemse olukorra kirjeldamine oma töökohal ja olukorra lahendusettepanekute esitamine.
Üldised tegevused töökohal.
Keerulised olukorrad tööl, arutelu.
Ajurünnak: ettepanekud olukorra parandamiseks.
Ideede analüüsimine ja arendamine.
27.02.2018
Uute tehnoloogiate kasutamine õppetöös. Kuidas säilitada uuendusmeelsus ja vältida rutiini õpetaja ametis.
Töö sise-eeskirjad ja kodukord, võrdlus oma kooli ja teiste koolidega
Õpetaja tööpäeva rutiin
Irina Leppik
Tunnis suhtlesime palju. Eesti keele tunni algusel arutasime Eesti Vabariigi aastapäeva seotu õpetajad Eestis. Oli erinevad mõtted ja seosed. Me arutasime küsimust, kuidas õpilased pöörduvad õpetajate poole (kas „teie“ või „sina“, „õpetaja“ või nimi- ja isanimile).
Me jätkasime sada-aastase daami eluviimist arutama (teksti alusel). Tekstis on huvitavad sõnad ja fraasid, mis me interpreteerisime ja mõistasime, seletasime. Üldiselt oli õppetund positiivne, kiire ja oli hubane olemine.
2.03.2018
keelekohvik teemal „õpetaja elukutse populaarsus“ ja „Kas elama linna või maale“.
1. Eelmise tunni harjutused vihikust
2. Rääkimine Eesti 100
3. Maal või linnas? Selgita.
leppima kruusateedega
lumehanges kinni olema
alalhoidlikud ellujääjaoskused
toimekamad inimesed
isetegemine ja initsiatiiv
võitlema parkimiskoha pärast
põrnitsema võõraid nägusid
üksteist teretama
edasi-tagasi pendeldama
linnaline taristu
suurlinnamelu
seesmine vajadus privaatsuse ja rahu järele
4. Lühifilm Külaskäik, Dot-films, Brit Tammeleht https://www.youtube.com/watch?v=riwIWrrs5-0
Kuidas mõistsid nähtut?
5. Artikkel maale/linna
Kes on sinu hinnangul päris-maainimesed?
Algusest kuni 4:05
Video: https://www.youtube.com/watch?v=MgjaSGsu6ZQmaale kolides… algusest kuni
6. Maa = puhtus? Alastus? Vale?
Puhtus maalt, natuke nalja http://www.bestmarketing.ee/uudised/2018/02/06/absoluti-tootajad-heitsid-riided-seljast-naitamaks-et-tuntud-viinatootjal-pole-midagi-varjata
06.03.2018
Tabeli või joonise põhjal arutleva teksti kirjutamine. Arutluse struktuur. Joonise põhjal arutluse kirjutamine.
Kaebused, küsimused ja nõuded kinnisvara kohta.
1. Eelmiseks korraks jäänud HARJUTUSTIKU harjutuste kontrollimine
2. Kodus oli lugeda tekst:
Kes on päris-maainimesed?
Arutleme artikli sisu üle.
2. Kuulamine maale/linna
Algusest kuni 4:05
ja alates 6:00 kuni 8:00
Video: https://www.youtube.com/watch?v=MgjaSGsu6ZQmaale kolides… algusest kuni
Kuidas sündis kõnelejate otsus maale elama minna?
1
läksin messile
sain jutusoone peale
sõitsime Värska kandist läbi
klappisime inimestega
mõtisklesime
tegime ära
2
esivanemate talu
mõisnik
jäi tühjaks
mudas möllata
märkimisväärselt erinevad
teeme lõpparve
jätsime tagaukse avatuks
võtsime julguse kokku
3
põline maallane
teeb teisi käänakuid
tuled kampa
Miks peaks minema maale elama?
Miks peaks elama pigem linnas?
07.03.2018
Igapäevaelu, kodu ja kodukoht.
Eesti eriilmelised linnad ja asulad
Kas suunata õpilasi õppima/ töötama Eestisse või välismaale?
Anna Torn
Päev algas sellest, et me hakkasime ülesanne „assotsatsioonid” tegema. Ülesanne oli paaris. Üks kirjeldas sõnu, aga teine – mõistatas. Ülesane eesmärk oli vanad sõnad korrata.
Pärast seda me arutlesime, missugused üritused me same pakkuda Eesti 100 puhul, sest need ettevõtmised rikkastavad meie kogukond.Pakutati erinevad variante, siis edasi iga koolitaja liisas midagi või tegi ettepanekut, kuidas paremini teha konkretne üritust.
Edasi vaadati väike videot põlvkondadevahelise suhtede kohta. Video oli väga emotsionaalne ja samal ajal päevakohane.
Lõpuks me hakkasime kaaluma väidet, mis oli seotud elamisega maal või linnas. Iga üks ütles oma arvamust ja esitas argumente.
08.03.2018
Maa- või linnakodu, nende plusside ja miinuste kohta arvamuse avaldamine.
Kodukoha probleemide kirjeldamine ja ettepanekute esitamine nende lahendamiseks.
Arutelu: Miks peaks minema maale elama?
Miks peaks elama pigem linnas?
Mängime Aliast võistlusena. Uued sõnad loetud maale/linna tekstist:
taristu
vaatevinkel
uusarendus
mõtisklema
jaht
hoonestama
klappima
esivanem
pendeldama
mess
kergtee
ellujääja
Minu kodukant: positiivne/negatiivne/võimalused…
Uued maxima kaardid: pilt. Seos ühiskondliku/ globaalse teemaga.
Mõtleme välja ühe globaalsesse probleemi suhtumise küsimuse (igaüks erineva, vastavalt oma pildile) ja vestleme üksteisega, esitame küsimuse ja ootame vastuseid…
Aasta kultuurisõber https://kultuur.err.ee/688066/rain-lohmus-kultuur-on-minu-jaoks-see-mis-teeb-eestist-eesti
https://menu.err.ee/688083/estonia-kaevanduse-ohusurfid-muutusid-pakasega-vaatamisvaarsuseksEstonia kaevanduse õhusurfid muutusid pakasega vaatamisväärsuseks
Kalle Sepp Ilma naisteta on kurb maailm https://www.youtube.com/watch?v=eP001sipQ4U
13.03.2018
Tarbimine
Mõistlik tarbimine. Tarbimisühiskond. Kaubad ja teenused. Eestimaise kauba eelistamine.
Tarbijakaitse. Oma huvide eest seismine, pretensioonide esitamine.
Igor Mezelainen
1.Alguses meile jagati erinevaid sõnu: nimisõnu, omadussõnu ja tegusõnu ja me pidame jagunema paaridesse ning paarides pidime üksteisele seletama sõna nii , et teine sellest aru saaks.
2.Vaatasime videot –Eetika Küsitlus sõpruse teemal raamat – ja oli vaja pöörata tähelepanu järgmistele asjadele:
arv, vanus, omased detailed ( kehakeel,riietus, välimus, tegevus), ja pärast õpetaja rääkis õpilastega sellest videot.
3.Ülesanne arvamusartikkel tööleht 1,2 – töötasime paarides. Tõlkisime paksus kirjas sõnu selles artiklis ning arutasime neid.
4.Töötasime paarides: Iga paar mõtleb välja kaks küsimust aktuaalselteemal.Küsimus peab olema lihtsalt sõnastatudja küsima üht asja.
5. Ja viimane ülesanne oli viisakas suhtlemine.
a.pöörduge kaaslase poole viisakalt
b.kui vastaja räägib liiga kiiresti ,öelgi seda viisakalt
c.lõpus tänade vastajat viisakalt
Tund mõõdus heameelselt ja kasulikult.
14.03
Raha ja selle mõju õpilasele. Kuidas suunata õpilasi rahateemadel läbi oma ainetunni.
Arutelu rahateemadel. Õppijate teadlikkuse arendamine.
Paarisülesanne.
15.03.2018
Intensiivõppepäev
Kordamine – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine, tagasiside käsitletud teemadele.
Tasemeeksami ülesannete lahendamine.
algas sellest, et õpetaja pakkus grupi õppuritele valida paberilehtedest üks endale. Igas lehes on kirjutatud 1 või kaks sõna. Töötades paarides, need sõnad me peaksime seletada ja arvata ära. Seda me tegime mitu korda, vahetades sõnadega ja paaridega. Sellised ülesanded aitavad meid jääta uusi sõnu paremeni meelde.
Edasi õpetaja jagas meile küsimusi välja, mille peale me peaksime vastata pärast seda, kui vaatame ja kuulame viideot läbi. Viideo teemaks oli “Uuendused elus”. Kuulasime 3 korda ja kirjutasime märkuseid. Koos arutasime, kes meie hulgast ja mida kuulsin uudistest ja vastasime küsimustele.
Kolmeks ülesandeks oli lugemine. Iseseisvalt lugesime professori Jaan Kersi artiklit, mille nimetuseks oli “Uue põlvkonna tselluloositehased on haisuvabad”. See tekst sisaldas palju ebatuttavaid meie jaoks sõnu, millised me peaksime tõlkida. Väga aitasid meid tõlkida sõnu meie grupist õpetajad, kelle eriala on keemiatehnoloogia.
Tund läks sõbralikult, hea tujuga ja tulemuslikult.
16.-17.03. 2018
Õppereis Tartu, ERM
Õppereis 16-17.03.2018 Tartu 16.03_
Galerii
20.03.2018
Ohutus õppeasutuses
Ohutusnõuded koolis, nende vajalikkus ja nendest kinnipidamine
Kool kui turvaline keskkond
Vestlus: tööstuspiirkonnad või looduslik keskkond. Mis on oluline riigi seisukohalt?
Milline on ohutu kool? Improviseerimisülesanne tähestikumänguga.
21.03.2018
Õpetajate ettevalmistus ja valmisolek ohuolukorraks koolis
Õpilaste ja õpetajate küberohutus, kuidas läbi ainetunni õpilasi enam harida antud teemal
1. Sõnade selgitamine
2. Tekstist rääkimine
3. Poolt- ja vastuargumendid
4. Kuulamine https://www.err.ee/689935/teadlaste-vaitluses-tselluloositehase-ule-varjutasid-argumente-emotsioonid
Tooleht_Küberkiusamine_Sonavara
23.03.2018
Keelekohvik, kohtumine eesti keelt emakeelena rääkiva inimesega teemal „ohutus õppeasutuses“; keelekohvik teemal „turvaline elukeskkond“.
1. Külaline PPA-st
2. Külalise sõnavara analüüsimine.
3. Vaadake ringi oma koolis eesmärgiga panna tähele kuidas on tagatud ohutus õppehoones. Nii tööohutus kui tuleohutus.
4. Arutelu: Milliseid seikadega ohutuse tagamise kohta olete kokku puutunud? Kus? Kuidas lahenes?
https://www.youtube.com/watch?v=dTxxhU3_UR0&list=PLm78fxft2Y8B7QngnWy0rF-jxv911XFQ3video päästekolledžist lühike ettekanne tuleohutuse korral käitumisest.
Kirjuta välja peamised soovitused.
Teeme ettepanekuid
1. ettepanek, kuidas muuta meie kooli õpetaja- ja õpilassõbralikumaks
ettepanek, kuidas muuta kool tuleohutumaks
ettepanek, mida teha, et internetis ohutumalt käituda
27.03.2018
Söök ja jook. Teenindus.
Arutelu ja väitlus söögi-joogi valiku, alkoholi tarbimise, toitumistavade teemal. Toitumise kultuur Eestis ja mujal.
Isiklike ja oma pere, kodukandi ja elukoha igapäevaste ja pidulike toitumisharjumuste, söögi- ja joogivaliku, lauakommete, erinevate rahvusköökide kirjeldamine. Oma lemmiktoidu- või joogi, toitumisharjumuste, maitseelamuste kirjeldamine.
1.Analüüsitakse kodus kirjutatud intervjuude kokkuvõtteid.
2. Milline on turvaline ja õppija- ning õpetajasõbralik kool
Milline? Valmistu 2 minutit. Räägime. Vastuste dokumenteerimine. Küsitluse analoogia põhjal vastuste sõnastamine.
28.03.2018
Roogade ja teenuste kvaliteet, hinnad. Teeninduse hindamine toitlustusasutuses. Lemmikrestorani või kohviku kirjeldamine. Kaebuste esitamine ja nende põhjendamine.
Eesti rahvustoidud
Kuulamisoskuse arendamine läbi novaatori portaali
Arutelu.
Õpilased koostavad küsimusi tervisliku toitumise kohta. Intervjueerivad üksteist.
Kokkuvõtted.
29.03.2018
Eri transpordivahendite kasutamine, transpordi mõju keskkonnale. Jalgrattaliikluse eelised.
Õpilaste ja õpetajate liikumisharjumused.
Ühistransport Eestis: tasuta või tasuline. Argumendid. Arutelu rühmas.
Liikumisharjumused ja tervislikkus: ajurünnak paarides. Arutelu.
KIRJUTA KODUS ARTIKKEL
03.04.2018
Ühistransport. Ühistranspordi probleemide üle arutlemine.
Liikumisharjumused ja tervis.
Transpordi võimalused erinevatesse Eesti paikadesse.
Igor Mezelainen
1.Vaatasime tekstis : Veebi leiutaja hoiatas interneti relvaks muutumise eest –sõnade peale, mis olid paksus kirjas ja iga õppija võttis tekstist endale kaks sõna. Siis töötasime gruppides, mis koosnesid kolmest inimesest. Gruppides pidime seletama, mis need sõnad tähendavad, et teised õppijad saaksid aru ja arvaksid ära.
2.Oli antud teema * Internet – ja me pidime gruppides leidma interneti ohudele lahendusi. Iga grupp arutles ja pakkus oma lahenduse. Siis iga grupp jagas oma infot ohude teema kohta ja teised grupid arutasid selle info ning lisasid midagi juurde . Arutlus oli väga maruline ja emotsionaalne.
3.Kuulasime teksti teemaga – Depressioon . Pidime välja kirjutama märksõnu ja pärast arutasime selle teema läbi. Arutamine oli väga aktiivne, kuna teema :depressioon – on praegu väga aktuaalne Eestis.
Tund möödus nagu tavaliselt positiivselt.
04.04.2018
Reisimine.
Eestis puhkamise võimalused
Head reisimise sihtkohad Eestis
Reisimise eesmärk. Erinevad reisimisviisid. Kultuurireisid, loodusreisid. Reisieelistuste põhjendamine.
Sõnade selgitamine
unetus
kurvameelsus
pingutus
jõuetus
üksindus
rahuldus
nauding
väärtusetus
rõõm
leevendus
vanus
Kodus täidetud test. Kommenteerime.
https://novaator.err.ee/692343/kaheksa-nouannet-depressiooni-ja-tusatuju-peletamiseks
Depressiooni lahendused: 09:46
ravi võimalused, tablettravi, antidepressandid: tõrge ravimite ees paljudel
kerge ja mõõdukas depressioon: psühhoteraapia ja ise/lähedastega tegelemiseks võimalused
Alustada minutist 11:11
lai valik eneseabiraamatuid (mõte proovimiseks), populaarsus
proovi midagi teha enda peal ja vaatan, kas see töötab (paari nädala jooksul, kas see muudab midagi) – targa nipi/võtte proovimine, nt mõtle positiivselt!!!
Psühhoteraapia ravi – terapeutiline suhe kellegagi: kuidas end aktiveerida, kuidas oma negatiivseid mõtteid märgata, vaidlustada, muuta
Negatiivsed mõtted – kuidas ise reageerin asjadele: kukkuv veetops (kuidas reageerin, kas lollakas või oh, kukkus)
Arutamine
TV HARJUTUS
Inimeste enda lahendused meeleolulangusega toimetulekuga.
05.04.2018
Depressioon ja toitumine
Irina Leppik
Oli erinevad õppemeetodid: arutlemine, uued sõnade selgitame, küsimuste koostamine (küsimuse vormistamine toitumisalase teema kohta).
Kodused tööd on 1. Teksti “Eestlaste toidulaud: Mis on Eesti rahustoit?” lugemine ja tõlkimine 2. Küsimuste toitumisalase teema kohta eestlastele proovime küsida
10.04.2018
Intensiivõppepäev
Kordamine – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine, tagasiside käsitletud teemadele.
Tasemeeksami ülesannete lahendamine.
Eelnenud teemade kokkuvõtmine, küsimused, liikumisülesanne, küsimuste vahetamine, vestlused.
Tasemeeksami ülesannete lahendamine.
11.04.2018
Turism Eestis
Eestimaa kultuur ja loodus, huvipakkuvad kohad.
Kodukoha vaatamisväärsuste kirjeldamine.
Marina Kolodjažnaja
Meie tund oli 4 osast.
1. Jutt oli oma tööst, erialast, meie kooli muudatusest:
Iga osaleja räägis oma probleemidest meie koolis. Kõik osalejad olid väga aktiivsed ja osalenud üldises vestlusesentusiastlikult.
2. Kirjalik töö:
Me tegisime kirjalik töö „Süvenda ja täienda eesti keele oskust“ harjutustikust iseseisvalt ja pärast kontrollisime, kuidas õigesti ülesanne oli tehtud.
3. Sõnade selgitamine:
Iga osaleja võttis endale paar sõnad eesti toidulauda teema järgi ja selgitas need sõnad teisele. Teine osaleja oleks pidanud seda sõna ära arvama.
4. Kuulamine:
Me kuulasime huvitavat ajaloolist lugu Tallinna hariduse arengust ja esimesest koolidest Tallinnas. Jutustas Juri Kuuskemaa. Oli väga huvitav aga raske kuulata sest, et meiie õpperuum on liiga suur jaa heli on hajutatud. Me ei jõudnud kuulata kogu lugu. Tund läbi möödud nii kiiresti.
12.04.2018
Sise- ja välisturism
Reisimine
Mis on Eestis erilist?
https://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/mis-on-eestis-erilist
Individuaalselt kasutatakse tahvleid. Tutvutakse 15 minutit, seejärel tutvustatakse.
Tööleht Reisi_targalt
18.04.2018
Inimeste suhted ja suhtlemine
Suhtlemine õpilastega, töökaaslastega, lapsevanematega – koostöö nende vahel.
Õpilaste hoiakud, nendega suhtlemine ja õpilaste juhendamine.
19.04.2018
Arutlus inimeste võimalustest ühiskondlikke suhteid mõjutada.
Ühiskonna aktiivse liikmena toimimine.
Mittekuuletuva õpilasega toimetulek.
1. Sissejuhatus: 3-tähelised laused, mille sõnad algavad järgmiste tähtedega.
KAP
TUV-TÜV
LES
MIR
Mõtle iga tähekolmikuga välja lause, milles oleksid just sellised tähed just sellises järjestuses.
2. Aktiivsed noored
http://idavirumaanoortekogu.blogspot.com.ee/
3. NÄIDE
https://www.youtube.com/watch?v=_VMYuvvO4CAHEA EESKUJU 2017 Kristo Jesse
4. Aktiivsed inimesed minu kodukohas.
Mõtle oma kooli noorte peale. Pakkuge välja meie koolist kaks aktiivset noort, kes on silma paistnud noortetegevuse arendamisega, algatanud mingeid projekte või olnud ise aktiivne tegevustes osaleja.
Aktiivne noor
Pakkuge välja ka kaks tubli ettevõttet, kes on arendanud teie arvates noorte tegevust.
RÜHMATÖÖ, Räägime
5. PAARISTÖÖ. Minu kodukandi huvitavad sündmused
https://www.youtube.com/watch?v=2YvXc4TP49I&list=PLJu44Mj32YXIdjuu4HSXJvTfbQOpXZTOR
Avasta imeline Ida-Virumaa/Discover truly amazing places for vacation in East-Estonia
Mõtle eelmisel aastal Ida-Virumaal toimunud huvitavate sündmuste peale. Nimeta vähemalt 5 toimunudtraditsioonilist või uuenduslikku sündmust. Kirjelda neid.
Mõtle välja 1 uus üritus, mis võiks veel Ida-Virumaal toimuda?
Kuidas kutsuda eestimaalasi Ida-Virumaad avastama? Mõtle välja Ida-Virumaad reklaamiv 1,5-2 minuti pikkune reklaamjutt.
6. Tekst Narvast kui kultuurikeskusest.
24.04.2018
Koostöö
Koostöö õpetajate vahel.
Koostöö teiste kutsehariduskeskustega.
Kodus loetud tekst Narvast kui kultuuripealinnast.
Loendame õppijad neljaks, numbrid A-B-C-D. Iga tähe omanik loeb ja tuletab meelde just selle tekstiosa. Sama tähe omanikud räägivad oma tekstiosa läbi. Rühmad, et igas rühmas on üht tekstisa lugenud õppija.
A – jutustab
B – esitab kuuldu kohta ühe poolt seisukoha. Väide + selgitus + põhjendus.
C – esitab kuuldu kohta ühe vastuseisukohta. Väide + selgitus + põhjendus.
D – teeb kokkuvõtte, millest tekstiosa rääkis, mida väitis 2 ja mida väitis 3 ning järeldab, kelle argument oli paremini selgitatud ja põhjendatud ja milline see oli.
Sündmused Ida-Virumaal:
Meenutame, milliseid sündmusi I-V-l toimub ja mis võiks veel toimuda. Nendest tulenevalt koostada reklaamtekst Ida-Virumaa kohta kestvusega u 1,5-2 minutit.
25.04.2018
Koostöö olulisus ja vajalikkus.
Õnnestunud ja ebaõnnestunud koostöö näited.
KOOSTÖÖ. HARIDUS
1) selgita saadud sõna rühmas.
2) Iga õppija selgitab, kuidas on see sõna seotud haridusega. Kas on ja kuidas on.
Kaks sõnaderühma, kaks õppijaterühma:
1- huvi/ nauding/ pingutus/ kohustus/ vabadus
2- üksindus/ armastus/ tahe/ kindlustunne/ puhkus
3) Koostada kummaski sõnarühmas üks huvitav väide vastavalt oma arutluse tulemustele.
Ülo Vooglaid
Väiteid
Milline on sinu seisukoht väidete osas? Kas jagad arvamust, oled eriarvamusel või sõltub asjaoludest? Kommenteeri. Selgita.
1. Selleks, et saada õppimise ja õpetamise kohta teadmine, peaks olema arutluse keskmes mitte õpetamine ega õppimine, vaid INIMENE.
2. Hinnates õpet, ei saa anda hinnangut õppele; hinnangu saab anda õpilaste arengutaseme ja arengupotentsiaali alusel.
3. Õppimine ei ole eesmärk ja ka õppimisel ei saa olla eesmärki; eesmärk on (kui on?) ÕPPIJAL ja loodetavasti ka ÕPETAJAL ning teistel, kes õppeks vajalikke eeldusi loovad. Ka õpetamine ei saa olla eesmärk.
4. Oluline on mitte õpe, vaid õppe ja kasvatuse ühtsuses kujunev ISIKSUS kui enesejuhtimise ja sotsiaalse juhtimise SUBJEKT.
5. Suure osa teadmistest saab inimene läbi vahetu kogemise, kogemata.
6. Teadmise maht on väärtuslik vaid teadmiste korrastatuse (süstematiseerituse) korral.
7. Hädad algavad sellest, et õppega kuidagi seotud isikutel ei ole vaja vastutada selle eest, mida nad teevad ja tegemata jätavad, kuidas nad midagi teevad ja mis seetõttu juhtub inimeste ja nende eludega nii ühiskonnas kui kultuuris, nii perekonnas kui kogukonnas.
8. Probleem on ka selles, kui uuringute asemel tehakse küsitlusi ja teadmiste asemel on argumendiks arvamused.
9. Õpe ei saa olla rahuldav, kui õppe tulemused ei pruugi olla vastavuses ühiskonnas ja kultuuris kujunenud ja tõenäoliselt kujunevate vajadustega.
10. Õpe koosneb paljudest tegevustst; neist üks on õppimine.
11. Olulised tegurid õppimise eelduseks on tervis, tekst, õpetaja, energia, armastus, usaldus, usk, lootus, huvi, tahe, adekvaatsus, kindlusetunne, rõõmus meel jpm.
Õppe ükski ülalpool nimetatud tegur ei ole (ei saa olla) nii tugev, et võiks tagada õppe-edu, ent iga tegur on nii oluline, et selle puudumine võib nurjata kõigi teiste tegurite tähenduse.
Allikas: http://ylokool.com/artiklid/ope-oppimine-ja-haridus/#more-703
Kuulamine: https://r2.err.ee/668320/hallo-kosmos-ulo-vooglaid-1
umbes 58:18 minutit: kes ja mis on inimene
Kes või mis on inimene rääkija arvates?
Mida arvab rääkija inimesest kui sellisest?
Leppisime kokku, et teksti kuulatakse järgmises tunnis veel kord.
26.04.2018
Raha ja finantsteenused, – asutused
Internetipank ja muud finantsteenused. Sularaha kasutamine. Pangakontoris.
Kuulame uuesti Jüri Vooglaiu teksti inimesest.
Teeme kuulamise ajal märkmeid, 15 minutit mõtete seostamiseks ja kirjutamiseks. Arutelu.
Filosoofilist laadi küsimused, küsimuste vahetamine ja üksteisega vestlemine.
27.04.2018
kohtumine eesti keelt emakeelena rääkiva inimesega teemal „Põnevad sihtkohad reisimiseks Eestis“,
keelekohvik teemal „turvaline reisimine Eestis ja välismaal“.
1. Külaline Kristi Markov, Jõhvi Turismiinfokeskus
2. Koostada 5 filosoofilist küsimust, esitada kolleegidele.
3. Tekstid reisi targalt lehelt. Mänguna.
4. Minu lemmiktegelane raamatust. Tegelase joonistamine ja kirjeldamine endaga võrdluses rühmatöödena.
5. Võrdlused. Koostame ebatavalisi võrdlusi. Võrdluste segamini ajamine ja uute paaride koostamine ning jutu kirjutamine.
6. Filmid.
Eesti film „Siin me oleme”
02.05.2018
Laenud ja krediidid.
Õpilaste teadlikkus finantsteenuste kasutamisel.
1. Lipikud lihtminevikuga. Mida ma tegin?
lendasin lennukiga
juhtisin autot
jooksin metsas
sõin suppi
lõikasin leiba
vaatasin telerit
lugesin raamatut
kirjutasin e-kirja
tantsisin valssi
helistasin telefoniga
2. Keelekohviku film: millised mõtted teil filmi vaadates tekkisid? Selgitage. Mis võis olla filmi mõte? Millest rääkis film?
Milline tegelaskuju avaldas teile muljet? Mille poolest? Mis oli selle rolli juures huvitav, hirmutav, naljakas?
3. Kodused harjutused vihikust.
4. Sõnade selgitamine
lapsehoidja
liblikas
müra
vaarikad
umbrohi
hüppama
tähelepanelik
mugavalt
tagajärg
helisema
5. Tekst sotsiaalmeedia postitusest.
03.05.2018
Intensiivõppepäev
Kordamine – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine, tagasiside käsitletud teemadele.
Tasemeeksami ülesannete lahendamine
1. Pane kirja 3 esimest mõtet, mis seostuvad sõnadega.
Kommeteeri.
2. Videoklipp: youtuberid.
https://www.youtube.com/watch?v=h6370Q2JuNc
Küsimused:
Miks selles videos juhtus?
Mul on nii palju pappi ja ma andsin nii palju tippi
Millist ideed blogija tutvustab?
Kuidas see idee toimib?
Miks ta seda teeb?
Kuidas ta seda teeb?
Kuidas teised reageerivad?
Milliseid näiteid blogija oma tegevusest toob?
Mida teie arvate?
Vastame küsimustele video kohta. Avaldame oma arvamust.
Mis on raha ja miks see on olemas?
Mida tähendab raha sinu jaoks?
Milliseid põhimõtteid järgid rahaga?
Kas teed annetusi, heategusid?
3. Unistame suurelt. Arutleme unistustest ja milliseid maailmaranduslikke võimeid keegi tahaks omada.
08.05.2018
Eesti Vabariik
Eesti parlament ja valitsus. Valimised.
Svetlana Avdejeva
Eesti keele tund oli läbitud väga tulemuslikus vormis.
Õppisime välja ja kordame palju eesti keele reegleid.
Õppevihikus teostasine raskeid grammatiliseid ülesandeid. Kasutame sõnu paremalt sobivas vormis ja samuti kasutame sulgudes olevaid sõnu sabivas käändes.
Läbitud eesti keele tund oli väga kasulik meie jaoks, kuna eesti keele grammaatika väga huvitav ja kasulik keele õppimisest.
Õppetunni lõppus igas osalejates oli läbi viidud suhtlus mis puudutab erinevaid küsimuseid
09.05.2018
Eesti riigi saavutused ja probleemid
Loetud tekstist rääkimine vabas vormis. Milliseid uusi sõnu leidus?
Räägime oma toiduharjumustest tekstist lähtuvalt. Milliseid roogi tekstist tarbime, kas valmistame ise midagi?
Millised on meie inimeste lemmikroad? Mõni retsept? Selgitus?
Jüri Kuuskemaa, ajaloolane https://www.youtube.com/watch?v=p8jLCJpSeFo
algusest kuni 14:18
Pane kirja märksõnu, seejärel töötavad õppijad rühmades ja sõnastavad 10 keerulist väidet kuuldu kohta (5 valet ja 5 õiget). Koostatakse 2-3 lehele. Anname teisele rühmale. Lahendame.
11.05.2018
keelekohvik teemal „aktiivne ühiskonna liige kui kodanikuühiskonna alustala“
Õpetajasõbralik kool
Leiutised
1. Õhupallide mäng
Seltskonna kohta 9-10 palli. Mängime viimasest tähest või omadussõnadega. Paarides.
2. Millised esemed/ tooted on teie elu muutnud lihtsamaks. Nimetus – mida sellega teed.
3. Leiutised. Kaartidel nimekiri. Igaüks tutvustab ühe kümnendi leiutisi. Äraarvamismänguna.
Iga õpilane sai ühe kümnendi kümmekonna leiutise loetelu. Seejärel käidi klassis ringi, leiti paariline ja seletati ning arvati leiutisi. Pärast vahetati loetelud ja leiti uus paariline ning tegevus kordus. Ülesanne õnnestus kenasti: enne üsna väsinute ja ükskõiksetena tundunud õpilased muutusid liikudes ja üksteisega suheldes silmnähtavat elavamaks ja rõõmsamaks. Seletamine ja mõistatamine äratas üles ka mõtlemisvõime ja sulatas lahti keelepaelad.
4. Edasi tegime väikese suulise ajurünnaku, mille ajal õpilased nimetasid 20. sajandiga seonduvaid sõnu, mis ei pidanud enam olema leiutistega seotud.
5. Vaatame videoklippi Ajujahi võitjast https://www.youtube.com/watch?v=QeN0amoOdxw
Vastuste võrdlemine teisega.
6. Iseseisvalt ideede väljatöötamine
7. Ideede tutvustamine.
8. Üheskoos arutame, kelle idee oli selgemalt lahti kirjutatud.
9. Ja lõpuks kirjutasid kõik lühikese teksti teemal “Mis mul seostub 20. sajandiga?”
15.05.2018
Vaba aeg ja meelelahutus
ja oma päritolumaa kultuuri kirjeldamine ja nende võrdlemine.
Multikultuurne ühiskond ja kollektiiv. Arutlemine ühiskonnaliikmete kultuurierinevuste tausta üle.
Erinevate tähtpäevade ja traditsioonide kirjeldamine.
Olga Prokofjeva
Õppepäev oli huvitav ja kasulik, toimus vastavalt hoolega läbi mõeldud plaani järgi.
1. osa
Grupitöö. Õppejõud pakkus kursuse osalejatele tuletada lapsepõlve erksaid hetki meelde. Oli vaja valida kolm võtmesõna (sõnaühendit) välja ning anda neile seletust. Teiste ülesandeks oli nende kommenteerimine ning küsimuste esitamine. Õppejõud jälgis, et kasutatav sõnavara vastas C1 tasemele ning oli seotud teemaga “Vaba aeg ja meelelahutus”. Õppejõud ja õpilased suhtlesid, arendasid sõnavara. Õppeprotsessi jooksul oli aktiivne sõnavara kordamine.
2. osa
Töö tekstiga. Kursuse osalejatele olid pakutud sõnadega töölehed teemal “Multikultuurne ühiskond ja kollektiiv”. Iga õpilane valis 5-6 sõna välja ning seletas nende tähendust EKI.EE sõnaraamatu abil. Eriline tähelepanu oli pööratud mitmetähenduslikele sõnadele. Õpilased said edukalt ülesannega hakkama. Samal ajal õppejõud seletas raskeid sõnu ja väljendeid.
Seejäral õpilased lugesid teksti “Mitmekultuuriline eesti kool”, mille autoriks on Irene Käosaar. Nad arutasid raskeid sõnu ning väljendeid, artikli sisu. Antud tööga jätkatakse kodus. See oli tunni väga huvitav osa.
Tund läbis heas tempos. Tunni jooksul oli kasutatud kujundav hindamine õppija keeleoskuse mõõtmiseks ja edasi arendamiseks. Õppejõud oli rõõmsameelne ning asjatundlik.
16.05.2018
Kultuuriüritused kodukohas.
Erinevad kunstiliigid: muusika, filmikunst, kirjandus, kujutav kunst. Vestlemine raamatust, filmist, näitusest, teatrietendusest. Oma kultuuritarbimise eelistuse põhjendamine.
Vaba aeg ja meelelahutus. Väitlus vaba aja veetmisega seotud aja-ja rahakulu üle.
1. Mõtleme märksõnadele, mis seostuvad mõistega kultuur. Ajurünnak. Tahvlile.
Vali välja end enam kõnetavad märksõnad ja räägi oma paarilisele 2 minuti jooksul, kuidas need on kultuuriga sinu arvates seotud.
Vaheta rolle ja korda.
2. Millise maailmas oleva riigi kultuuriga sooviksid lähemalt tutvuda ja millega täpsemalt? Selgita.
3. Teksti lugemine.
4. Sõnade selgitamine. Igaüks saab neli sõna, selgitab paarilisega vastastikku.
Seejärel mõtlevad välja kahepeale loo, milles kasutavad ära kõik sõnad vabas järjekorras.
5. Kuulamine.
Kultuuridevaheline kommunikatsioon – silmade avamine
https://www.youtube.com/watch?v=wPRgDyJM-pQvideo. Vaata 2 korda, tee ülestähendusi.
Paarides töötamine, üheskoos ülestähenduste abil kokkuvõtte koostamine.
6. Kirjutamine
Alustan iga lauset mõttega „Ma arvan, et…” Kirjutame, 1. mis pähe tuleb. 2. teemal „Kool. Kultuur”.
17.05.2018
Keskkond, loodus, ilm, aastaajad
Keskkonnaprobleemid ja reostus. Olukorra parendamise võimalused. Keskkonnasõbralik eluviis.
Eesti looduskeskkond, looduslikud vaatamisväärsused.
Ilm ja aastaajad. Ilma mõju tööelule.
Keskkonnaprobleemid ja reostus.
Mõju elukeskkonnale.
22.05.2018
Enesetunne ja tervis
Tervis ja tervislikud eluviisid. Eluiga ja seda mõjutavad tegurid.
Terviserajad Eestis.
Oma tervise ja tervishoidu puudutavate vaadete esitamine ja põhjendamine.
Tervlislik eluviis
1. Jutusta oma nädalavahetusest.
Pane kirja 5 sõna või sõnapaari nädalavahetuse kohta. Need võivad olla ka nr/ kohanimed/ tegusõnad/ väljendid. Jutusta ühele paarilisele oma nädalavahetusest. Vastastikku. Vaheta lehte ja jutusta järgmisele paariliselt teise paarilise nädalavahetusest, maini kindlasti ära kirjas olevad sõnad ja seosed.
1 sõna/väljend, mis kirjeldab kohta
1 sõna/väljend seoses tegevusega
1 omadussõna/väljend, mis kirjeldab nädalavahetust
1 sõna/väljend, mis kirjeldab inimesi, kellega kohtusid
1 number nädalavahetusest
2. Kodus olnud harjutused, lk 39 h 13
3. Tervislik eluviis
Ajurünnak.
Teemaga seotud mõtted. Koos.
4. Lipikud:
Inimese pärilikkus
Toetav keskkond
Mõõdukas liikumine
Hea tervis
Tasakaalustatud toitumine
Piisav puhkamine ja uni
Aja planeerimine
Mõtestatud tegevused
Korralik sissetulek
Kvaliteetne arstiabi
Iga õppija teeb lipikule oma ideeskeemi selle alateemaga seonduvate märksõnade/mõtete kohta.
Jutusta ühele kolleegile, vaheta lipik ja räägi uuele kolleegile.
23.05.2018
Haiguse ja õnnetusjuhtumi kirjeldamine. Arsti poole pöördumine, oma tervisehäda kirjeldamine. Esmaabi osutamine.
Tervisepäev asutuses. Töötervishoid.
Kuulame lõiku vestlussaatest: https://www.youtube.com/watch?v=B1ccKGMDAWE
Küsimused:
Milline peaks olema kooli roll liikumisharrastuse tekkimisel?
Millist lahendust selle probleemile pakutaks?
Milliseid vigu perekondades liikumisharjumuse kujundamisel tehakse?
Mida tehakse eelkooliealiste laste puhul sageli valesti?
Milliseid nõuandeid antakse lasteaiaealiste lastega töötamiseks?
Mis võiks olla lasteaiaealiste laste liikumise eesmärk?
Koosta lipikul olnud teema kohta kaks küsimust. Hakkame küsimusi üksteisele liikudes esitama, vahetame lipikuid.
Kirjalik kokkuvõte.
Ma arvan…
24.05.2018
Intensiivõppepäev
Kordamine – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine, tagasiside käsitletud teemadele.
Tasemeeksami ülesannete lahendamine.
Eelnenud teemade kordamine
Tasemeeksami ülesannete lahendamine.
30.05.2018
Meedia
Arutlemine erinevate meedialiikide kasutamise ja mõju üle.
Huvitavad ja kasulikud telesaated. Telesaate kirjeldamine.
Meedialiigid. Sotsiaalmeedia. Arutelu.
Paarisülesanded: kogemuste vahetamine, küsimused.
05.06.2018
Uus meedia. Internet. Internet ja lapsed. Interneti ohud. Arutelu ja väitlus interneti ja sotsiaalmeedia teemal.
Reflekteerimine ja eesmärkide seadmine suviseks perioodiks.
Sõnad: selgitamine Alias meetodil.
13.08
Majandus- ja õigussuhted
1.Eesti majandussüsteemi ja õiguskorra kirjeldamine üldjoontes.
2.Eesti kodanike ja Eesti elanike õigused ja kohustused.
3.Kuritegevus ja turvalisus. Pöördumine õiguskaitseorganite poole.
1. Paarisülesanded vestlusega: minu suvi + minu eesti keel.
2. Sõnavara. Igaüks saab sõnad + Alias: selgitamine ja seejärel lausete moodustamine + jutu koostamine.
3. Puslelugu
4. Tänane päev (kirjutamine), puhas leht ja 15 minutit.
16.08
Kodu ostmise võimalused ja probleemid Eestis. Erinevate eluasemetüüpide plussid ja miinused.
Maksuameti mäng.
Pane kirja lehele.
2 positiivset omadussõna
2 positiivset tegusõna
2 positiivset määrsõna
2 positiivset nimisõna inimese kohta
2 arvu
1 põhjus, miks on vaja inimkonna arengut
Anna leht endast paremal käel olevale naabrile.
Kasutades antud sõnu, mõtle välja üks uudis. Sisu igaühel erinev. Uudises tuleb ära kasutada ette antud info ja vastata küsimustele.
17.08
Intensiivõppepäev
1.Kokkuvõte kursusest.
2.Tagasiside andmine ja saamine.
3.Tasemetestide lahendamine ja tulemuste võrdlemine kursuse alguses tehtud testidega.
1. Käsitletud teemade kokkuvõtmine.
2. Tagasiside kursusele.
3. Edasivaade tulevikku.
II õppereis 26-28 august 2018 SAAREMAA
Ajakava Õppereis 26-28.08.2018 Saaremaa
Tooleht_Kuressaare_linn_kontroll-leht
Tooleht_Vaata_ja_leia_1õpituba
Galerii
