B2 Sillamäe
Õppekava nimetus (nt ettevalmistav intensiivõpe/eesti keel B2/ eesti keel C1): EESTI KEEL B2
Õppekava kogumaht ak/h (sh auditoorne õppetöö, klubiline/mitteformaalne õppetöö ja iseseisev töö): 252 ak/ h
Õppetöö planeeringu periood: 16.11-16.12.2018
Õppegrupi nimi (ja number): B2 SILLAMÄE
Auditoorse õppetöö toimumise koht (sh aadress ja ruumi nr): Tallinna maantee 13, Sillamäe, 3 Korrus, klass nr 14
Paikse klubilise/mitteformaalse õppetöö toimumise koht (sh aadress ja ruumi nr): Ida-Virumaa kutsehariduskeskkus, Sillamäe õppekoht, Raamtukogu lugemissaal, kab. 1-49
Keeleõpetaja nimi: Olesja Ojamäe
Keeleõppe aeg: T / N 13.30 – 15.00
9.01
Keeleoskuse määratlemine vestlusel, kursuse eesmärkide ja sisu tutvustus, ootuste kaardistamine, kokkulepete sõlmimine.
Enda esitlemine, oma keeletaseme määratlemine, keeleõppe ootuste kaardistamine
Minu keeleõppe plaani täitmine ja analüüsimine Minu keeleõppeplaan
11.01
Osalejate töövaldkonda puudutavate huvipakkuvate teemade kaardistamine. Isiklike eesmärkide ja ootuste mõtestamine eesti keeleõppes/ antud kursusel.
Enda esitlemine, oma keeletaseme määratlemine, keeleõppe ootuste kaardistamine
Minu keeleõppe plaani täitmine ja analüüsimine. Keeleoskuse vajalikkus tööl.
16.01
Eesti keele B2-taseme eksaminõuete, sooritamise tingimuste ja muude üksikasjadega tutvumine.
Tutvumine eksami kirjelduse, sooritamise tingimustega. Arutelu lugemise osaoskuse üle. Sõnavara ja grammatika osa tutvustamine.
18.01
Eesti keele B2-taseme eksaminõuete, sooritamise tingimuste ja muude üksikasjadega tutvumine.
Tutvumine eksami kirjelduse, sooritamise tingimustega. Arutelu kirjutamise osaoskuse üle. Suulise osa tutvustamine. Ettekande ja vestluse struktuur, tähtsamad mõisted. Prooviettekande koostamine grupis lihtsamale teemale. Esitlus.
22.01
Eksamiülesannetega tutvumine ja valikuline läbitegemine.
Kuulamisosa näidisülesannete sooritamine. Lugemisülesannetega tutvumine. Lugemisülesannete läbitegegemine terve rühmaga, vastuste analüüs, tagasiside.
23.01
Eksamiülesannetega tutvumine ja valikuline läbitegemine.
Kuulamisosa näidisülesannete sooritamine. Lugemisülesannetega tutvumine. Lugemisülesannete läbitegegemine terve rühmaga, vastuste analüüs, tagasiside.
25.01
Keelte õppimine
Võõrkeelte õppimise tähtsus ja vajadus. Keeleõppimise
kogemuste ja nippide jagamine. Oma vaadete põhjendamine
keeleõppe kohta.
Sissejuhatuseks tutvume 2 videoga keeleõppe võimalustest: Eesti keele õpe keelekümbluslasteaias-https://www.youtube.com/watch?v=6bOXWc03UzE
Ülesandepõhised keeleõppevõimalused- eesti keele õpe uusimmigrantidele,https://www.youtube.com/watch?v=up23NdEyX7s
Vestlus-arutele nähtu üle ja oma kogemuse jagamine.
Millal on õige aeg alustada keeleõppega ?
Rubriigis “Jutusta mulle oma lugu “ rääkis iga õppija loo oma keeleõppest “
30.01
Keele õppimise meetodid ja võimalused: Erinevad
keeleõppimisvõimalust lihtsustavad vahendid.
Kuidas iseseisvalt keelt praktiseerida
Õpetaja tutvustab õppijatele erinevaid keeleõppemeetodeid. Õppijad valivad ka ise ühe aktiivõppe meetodi ja tutvustavad selle oma grupikaaslastele minitunnina.
Toimub ajurünnak iseseisva keele praktiseerimise teemal. Õppija reflekteerib oma tegevust minitunnis suuliselt ja kirjalikult, hindab end ja kaasõppijaid motiveeriva õpikeskkonna kujundajatena.
1.02
Kultuur ja keeled
Võtted ja juhised keelekeskkonna tekitamiseks
Oma keeleõppimise kogemuse kirjeldamine
Kultuur ja vaatamisväärsused
Info kogumine,
video/ filmi vaatamine, arutelu.
Õppijad peavad ette valmistama ja ette kandma materjali Tallinna, Tartu ja Viljandi vaatamisväärsustest.
https://www.visittallinn.ee/est/turist/mida-teha/vaatamisvaarsused?field_427=429
http://tartu.ee/et/huvi-ja-vaatamisvaarsused
http://www.mulgimaa.ee/et/turism/vaatamisvaarsused/turism/page3
Õpetaja tutvustab INSA kodulehel olevat raamatukogu (sh eriala eesti keele õppematerjalid)
6.02
Eesti kultuur ja vaatamisväärsused. Vaatamisväärsused
Ida-Virumaal, Eestis.
Vaatame videod eesti laulu- ja tantsupidudest. Toimub arutelu osalejatest ja kavast. Kirjeldame rongkäiku, rahvarõivaid, tutvume koorijuhtidega.
Õpetajapoolne loeng teemal Eesti tuntud kunstnikud, skulptorid ja graafikud. Mäluturniir kuuldu kontrolliks.
Vaatamisväärsused Ida-Virumaal. Töö tekstidega
https://reisile.postimees.ee/130042/ida-virumaa-kumme-ponevamat-vaatamisvaarsust
Marsruudi koostamine ja valiku põhjendamine.
8.02
Muuseumid (ERM ja KUMU), laulu- ja tantsupidu, EV100,
kultuuride erinevus.
EV100, kui sündmus, mille loovad eeskätt inimesed ise kuni 2020 aastani. Tutvume EV100 juubeliprogrammistuhandete sündmuste ja üritustega Vastseliinast Washingtonini. Valime üritusi, mis meile huvi pakuksid. Õppijad valmistavad ette ettekande teemal: Tahaksin sulle kinkida ….
Tutvume ja arutleme EV100 tähistamist läbiva viie teemaga – meie maa, meie riik, meie rahvas, meie vabadus ja meie tulevik.
Töö töölehtedega KUMUst ja ERMist.
13.02
Enda ja oma töökoha tutvustamine, kirjeldamine
Enesetutvustus. Oma hariduse, elukutse, ameti, hoiakute,
huvivaldkondade ja -alade kirjeldamine, nende hindamine.
Õpik “Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust
Teema: Elukestev õpe ja karjääri planeerimine lk. 20. Anname teemakaardi jäärgi ülevaate haridusmudelist. Iseseisva tööna arutlev tekst teemal “ Kas elukestev õppimine on vajadus või võimalus ? “
Ül. 2,3 lk 21. Ül. 5,6 ja 7 lk. 22-23
15.02
Intensiivõppepäev
1.Kordamine – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine,
tagasiside käsitletud teemadele.
2.Tasemeeksami ülesannete lahendamine
20.02
Kutsekool kui töökoht; kutsehariduse võimalused
Oma perekonna, asutuse ja töökollektiivi kirjeldamine ja
tutvustamine.
Visioon “ Mina ise elukestva õppijana” . Teemakaardi koostamine ja selle tutvustamine.
Gram. harjut – õppiv, õpetatav, õpitav
Arutelu-diskussioon teemal: “Kutsehariduse kaasaegsed võimalused “
22.02
Õppimineja haridus
Teabe hankimine haridussüsteemi, koolivõrgu,
konkreetse kooli, eriala õppimise ja õpetamise kohta.
“Inimesed valivad väljakutseid”, õpik lk. 24-27 ül. 9, 10 , 12, 13, 14. Ül. 18, 19 lk.30
Töö tekstiga Mida teevad inimesed pärast tööpäeva lõppu. Rühmatöö: Milliseid võimalusi kasutavad teie tuttavad enesetäiendamiseks. Koostage joonis, tabel või diagramm ning tutvustage seda kasutades ül. 19 väljendeis.
27.02
Arutluse ja väitluse struktuur
Loeng ja selle konspekteerimine. “Arutluse ja väitluse struktuur”
Arutelu ja struktuurne kuulamine.
Mis on arutelu ja väitlus? Kuidas leida nende jaoks ideid ?. Kuidas argumenti koostada? Argumendi tõestamise vajalikkus ja viisid. Argumendi ümberlükkamine ja taastugevdamine. Argumendi vajalikkus ning kasutusotstarbed.
1.03
Täiskasvanud õppija ja elukestev õpe
Arutlemine ja väitlemine kutseharidust puudutavatel
üldhuvitavatel ja päevateemadel.
Töö väidetega. Koostame plaani pikemaks sõnavõtuks või kirjalikuks tekstiks.
1. Inimene õpib sünnist surmani
2. Infoühiskonnas on elukestev õppimine möödapääsmatu, sest edukas on ainult see, kes suudab kiirete muutustega kaasas käia.
3. mida haritum on inimene, seda suuremad on tema võimalused elus edasi jõuda.
4. Kultuurireisid on üks võimalus enesearendamiseks.
5. Mitte kunagi pole liiga hilja või võimatu õppida.
Tutvume ametikirjade näidistega.
6.03
Elukestva õppe ja täiskasvanud õppija probleemide üle
arutlemine. Info hankimine erinevate koolituste kohta.
2.Ametikirja nõuded. Poolametliku kirja kirjutamine.
3.Tehnoloogia õppetöös ja selle kasutamise võimalused
Tuginedes eelmise tunni konspektile arutleme ja väitleme kutseharidust puudutavatel
üldhuvitavatel ja päevateemadel.
Töö artikliga https://www.err.ee/593644/ministeerium-praegused-meetmed-kutsehariduse-populaarsust-ei-tosta
Tutvume ja tutvustame kolleegidele Rajaleidja kodulehel olevad infot täiskasvanute õppimisvõimaluste kohta
8.03
Elukutse, amet
1.Õpetajaelukutse – vajalikkuse, huvitavuse, töövaldkonda
puudutavate küsimuste üle arutlemine ja väitlemine.
2.Õpetajaelukutse populaarsus Eestis, võimalikud lahendused.
Vestlus teemal-muutunud õpikäsitlus, uus tööõnne filosoofia, mida ootame oma tööelult ja miks peame valmis olema 4-5 karjääriks eluaja jooksul, tuleviku kompetentsid ja tööõnne valem.
Töö tekstiga “Vabatahtliku õpetajana Birmas”, autor Tiiu Müür, Miina Härma Gümnaasiumist
13.03
Arutleva teksti kirjutamine
Arutlev kirjand teemal “Õpetaja tööõnnest X, Y ja Z ajastul”
15.03
Intensiivõppepäev,
1.Kordamine – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine,
tagasiside käsitletud teemadele.
2.Tasemeeksami ülesannete lahendamine
16.-17.03. 2018
Õppereis Tartu, ERM
Õppereis 16-17.03.2018 Tartu 16.03_
Galerii
20.03
Töö ja tööpäev
Sissejuhatusena iga õppija jutustab oma tööst ja tööpäevast. 10 lausega iseloomustavad ühe kõige meeldejäävama tööpäeva.
Probleemse olukorra kirjeldamine oma töökohal ja olukorra lahenduste ettepanekute esitamine.
Üldisedtegevused töökohal.
Õppijad koostavad ja esitavad ettekande, mille käigus püüavad leida vastuseid järgmistele küsimustele:
-Millised on kooli väljakutsed, kui kooli saabub välispäritolu õpilane? Kas selline õpilane annab koolile lisaväärtust?
– -Kuidas luua koolis selline keskkond, et kõik osapooled (õpilased, õpetajad, lapsevanemad) oleksid rahul?
Olulisteks märksõnadeks on “kaasamine” ja “koolipere”. Ettekannet täiendasid konkreetsed näited kooli igapäevaelust.
22.03
Uute tehnoloogiate kasutamine õppetöös. Kuidas
säilitada uuendusmeelsus ja vältida rutiini õpetaja ametis.
Töö sise-eeskirjad ja kodukord, võrdlus oma kooli ja teiste
koolidega
Õpetajatööpäeva rutiin
Töö lugemistekstiga – Digiajastu õpetaja ja õppija iseärasused, väljakutsed ja võimalused. Teksti analüüs ja kokkuvõte.
Vestluses käsitletakse, missugune on digiajastu õppija võrreldes traditsioonilise
õppijaga, kuidas info saamine, vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine on muutunud. Samuti arutleme, missugused on digiajastu õppija ootused õppimisele ning mis oskused ja omadused on tänapäeva ühiskonnas vajalikud. Muutunud õpikäsitlus tingib uue lähenemise nii õppimisel kui õpetamisele, muutunud on ka ruumi ja aja tähendus ning õppija iseseisvuse
määr. Kuidas sellises virvarris toime tulla? Rühmatöö.
27.03
Kinnisvara. Elukoht.
Kaebused, küsimused ja nõuded kinnisvara kohta
Kodu ostmise võimalused ja probleemid Eestis. Erinevate eluasemetüüpide plussid ja miinused.
Tabeli või joonise põhjal arutleva teksti kirjutamine. Arutluse
struktuur. Joonise põhjal arutluse kirjutamine.
29.03
Igapäevaelu, kodu ja kodukoht.
Eesti eriilmelised linnad ja asulad
Kas suunata õpilasi õppima/ töötama Eestisse või välismaale?
Iga õppija jutustab oma kodukohast ja tavalisest argi- ja puhkepäevast. Õppijad fantaseerivad teemal “ Milline on minu kodukoha argi- ja tööpäev “.
Tutvume Eesti eriilmeliste linnade ja asulatega. Türi, Toila, Paide jt.
Arutleme teemal “Kas suunata kutsekooli lõpetajaid tööle Eestisse või välismaale ?”
Maa- või linnakodu, nende plusside ja miinuste kohta
arvamuse avaldamine. Kodukoha probleemide kirjeldamine ja ettepanekute esitamine
nende lahendamiseks
Töö tekstiga “Nii maa- kui ka linnaelul on plusse ja miinuseid”
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/nii-maa-kui-ka-linnaelul-on-plusse-ja-miinuseid?id=66023166
Rühmatöö – Pluss maaelus ja miinus linnaelus.
Vaatame TVsaadet ja vastame küsimustele “Ökoloogik: elage maal või elage linnas”
https://etv.err.ee/v/elusaated/moistlik_voi_mottetu/videod/0c5c97c5-dba6-4dcf-be24-349b97f6e2fc
Väitlus “Ökoloogiliselt kõige säästvam on elada linnas korteris”
3.04
Tarbimine.
Mõistlik tarbimine. Tarbimisühiskond. Kaubad ja teenused. Eestimaise kauba eelistamine.
Tarbijakaitse. Oma huvide eest seismine, pretensioonide esitamine.
Mõisted, töö sõnavaraga-Avalik tarbimine(tasuta arstiabi ja haridus, tasuta ülalpidamine lasteasutustes jms) , mille eest tasutakse riigieelarve või kohalike eelarvete summadest. Isiklik ehk eratarbimine tähendab,et inimesed (rahvas, elanikkond) kasutavad tarbekaupu ja teenuseid oma otseste vajaduste rahuldamiseks, tasudes nende eest oma sissetulekutest.
Ajurünnak – Tarbijakäitumine. Tarbija ostukäitumist mõjutavad protsessid ja tegurid.
5.04
Raha ja selle mõju õpilasele.Kuidas suunata õpilasi rahateemadel läbi oma ainetunni
Reklaam kui mõjutaja. Teadlik tarbimine. Töö Mihkel Trumani teksiga: „Oluline on eristada tahtmised ja vajadused“
https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kuidas-opetada-lapsele-rahatarkust
6.04 4 ak/h
Ohutus õppeasutuses
1.Ohutusnõuded koolis, nende vajalikkus ja nendest kinnipidamine
2.Kool kui turvaline keskkond
3.Õpetajate ettevalmistus ja valmisolek ohuolukorraks koolis
4.Õpilaste ja õpetajate küberohutus, kuidas läbi ainetunni õpilasi enam harida antud teemal
Turvalise keskkond. Mõisted
Ajurünnak – Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides.
KESKKONNATEGURID
Keskkonnateguritel puuduvad rahvuslikud piirid ja neil on globaalne mõju kogu maakera rahvastikule.Kliima ja geograafilised tegurid. Maakera saastumisega seonduvad tegurid. Ohud ja õnnetused. Elanike teadmised ohtudest. Ohtude ja õnnetuste seos inimese elueaga
Arutelu teemal – kuidas elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele.
-bioloogilised tegurid
-psühholoogilised tegurid
-sotsio-kultuurilised tegurid
-keskkonnategurid
-poliitilis-majanduslikud tegurid
1. Suhtumine iseendasse ja ümbritsevatesse keskkonda
2. Meeleolu
3. Enesekindlus. Liigne enesekindlus
4. Stress
5. Vägivald ja kuritarvitamine
6. Enesekahjustus
Igal kultuuril on oma arusaam turvalisusest. Eriti suured on erinevused arengumaade ja arenenud tööstusmaade vahel. Mõisted – sotsiaalne korratus, füüsiline vägivald, vaimne vägivald, terrorism, veretasu , religioon.
Poliitilis-majanduslikud tegurid – sõda, terrorist, Inimeste haritus ja ühiskondlik aktiivsus
17.04
Söök ja jook. Teenindus.
Isiklike ja oma pere, kodukandi ja elukoha igapäevaste ja
pidulike toitumisharjumuste, söögi- ja joogivaliku,
lauakommete, erinevate rahvusköökide kirjeldamine. Oma
lemmiktoidu- või joogi, toitumisharjumuste,
maitseelamuste kirjeldamine
Arutelu ja väitlus söögi-joogi valiku, alkoholi tarbimise,toitumistavade teemal. Toitumise kultuur Eestis ja mujal. Õppija tutvustab ühe omaväga positiivse ja negatiivse toiduelamuse Eestis ja välismaal.
Väitlus – Liha või kala ? Veganlus.
Loengu konspekteerimine: Eesti toidukultuur ja rahvusköök. Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand. Tähtpäevatoidud. Kaasaegne Eesti köök. Uued trendid Eesti rahvusköögi arendamisel
Erinevate rahvaste toidukultuur
Usundid ja toitumiskultuur
Tuntumad rahvusköögid
Õpik Koka ja kelneri erialane eesti keel; teema : Kaugelt ja lähedalt.
Ül. lk 93 –
, sh kirjeldame teiste maade rahvustoite, nende omapära, valmistamise tehnoloogiat.
Töö Kaire Kengi artikliga: Pastaroad. Kuulame ekspertide arvamust ja täidame vastuse kaarti.
Koostame pastatoodete valmistamise meelespea.
Töö Kristel Kirsi tekstiga “Parim viis umbrohust vabaneda on see ära süüa “.
Rääkimine – Kuidas suhtute uudsetesse toitudesse, nt kuuseokkakommid jm.
Töö tekstiga “Kaunid lauanõud võluvad külastajaid “, www.epl.ee.
Roogade ja teenuste kvaliteet, hinnad. Teeninduse
hindamine toitlustusasutuses. Lemmikrestorani või kohviku
kirjeldamine. Kaebuste esitamine ja nende põhjendamine.
4.Eesti rahvustoidud
Toitumise alused. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus. Toidupüramiid. Toitained ja toidu energeetiline väärtus. Tervisliku toitumise alused
Vestlus – arutelu toitlustusasutustest näidise järgi.
Esindusrestoranid – Menüü on rikkalik. Menüü rahuldab väga nõudlike klientide soove. Road menüüs on sageli valmistatud erilistest toiduainetest või on eriliselt serveeritud. Osa toite valmistatakse või serveeritakse söögisaalis klientide nähes.Joogikaart on rikkalik. Interjöör on luksuslik, mööbel ja serviis on hinnalised.
Teenindus on väga kõrge kvaliteediga.
Kliente teenindavad kelnerid. Kasutatakse lauas teenindamist.
Esindusrestoranide eriliik on gourmet- restoranid. Need restoranid pakuvad toidunautlejatele (gurmaanidele) erilisi maitseelamusi. Hinnatase on neis kõrge.
Lõunasöögirestoran.
Spetsialiseerunud toidurestoranid
rahvusköögile spetsialiseerunud restoranid: Vene, Hiina, Tai, Itaalia jne;
rahvuslikud (etnilised) restoranid: Eesti restoranid Eestis;
teemarestoranid: õllerestoranid, veinikeldrid, jahimeeste restoranid jne;
kindlatele toiduainetele spetsialiseerunud restoranid: kala-, mereandide, liha-, küüslaugurestoranid jne;
kindlatele toitudele spetsialiseerunud restoranid: pitsad, hamburgerid, kebabid jne.
19.04
Intensiivõppepäev
Kordamine – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine, tagasiside käsitletud teemadele.
Tasemeeksami ülesannete lahendamine.
26.04
Transport.
Eri transpordivahendite kasutamine, transpordi mõju
keskkonnale. Jalgrattaliikluse eelised.
2.Õpilasteja õpetajate liikumisharjumused
Ühistransport. Ühistranspordi probleemide üle arutlemine.
Liikumisharjumused ja tervis. Transpordi võimalused erinevatesse Eesti paikadesse.
Sissejuhatav arutelu – Tasuta ühistranspordi plussid ja miinused. Kes maksab selle kinni ?
Ühistranspordi kitsaskohad Ida-Virus. Kuidas neid probleeme saaks lahendada. Ajurünnak.
Töö tekstiga “ Eesti transport” ja selle järgnevate ülesannetega.
Oma seisukoha avaldamine liikumisharjumuste muutustest Eestis.
Kirjutamise arendamine: Jätka 7 lausega. Piisav kehaline aktiivsus on eelduseks, et inimesed igas vanuses oleksid terved. Liikumis- harjumused ja tervis on omavahel ………
Tööleht Transport ja liikumine
03.05
Reisimine. Eestis puhkamise võimalused
Head reisimise sihtkohad Eestis.
Reisimise eesmärk. Erinevad reisimisviisid. Kultuurireisid,
loodusreisid. Reisieelistuste põhjendamine
info kogumine, arutelu, paaristöö, töö sõnavaraga.
Töö tekstidega ajalehest Õhtuleht (iga nädal ilmub A3 lehel lugu või arvamus reisi kohta)
2.Töö tekstiga: Hüppan ühest lennukist teise
-Millega eelistate sõita?Mida teie kohver sisaldab?
– Mida reisidelt kaasa toote?
– Mida maailmas leida on?
– Kas reisimine ei muutu tüütavaks?
Mis on maaturism? (võrdlemine). Algaja maaturismiettevõtja küsib (info liigitamine, tõlgendamine). Kuulutused (info leidmine, tõlgendamine). Eesti maaturismiettevõtted (graafilise info tõlgendamine). Puhkuseviiside võrdlemine. Klient ja reisibüroo töötaja (rollimäng). Rahulolev ja rahulolematu klient (rühmatöö). Maaturismi eelised (paaristöö). Rahulolev ja rahulolematu klient (sissekanne külalisteraa-matusse).V erbivormid (kordamine). Maaturismi liikide ja teenuste nimetused. Täiend (sobitamine).
Tööleht Reisimine
08.05
Reisibürood ja majutusasutused. Reisibüroo valik.
Pretensioonide esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelli
halva teenuse kohta.
Ohutus reisil. Reisikindlustus.
Turism Eestis
10 minuti jooksul tutvuvad õppijad netis erinevate reisibüroode web-lehtedega ning leiavad suveks sobivama reisi ning põhjendavad, miks just gruppiliikmetele peaks se reis kõige paremini sobima. Toimub diskussioon ning rühm peab jõudma ühisele otsusele.
Lugemine – Kuidas käsitleda kaebusi (teksti liigendamine, lõikude pealkirjastamine, tekstist info otsimine, lauseosade sobitamine). Rääkimine – Klient ja hotelli administraator (rollimäng). Kirjutamine -Kaebuste käsitlemine (analüüs). Kaebuste käsitlemine (tabeli täitmine). Kaebuste analüüs. Gramm -nud- ja tud-kesksõnad (kordamine). Kaebuste käsitlemisega seotud sõnavara.
Rollimäng – Kliendid mõtlevad välja võimalikult palju põhjuseid rahulolematuse väljendamiseks hotellis. Lähevad administraatorite juurde ja esitage kaebusi igale administraatorile (ühe administraatoriga suhtlemiseks on teil aega 2–3 minutit). Hotelli administraatoritel koostage võimalikult palju fraase, mida te saate kasutada kaebuste käsitlemisel. Teie juurde tulevad rahulolematud kliendid. Käsitlege klientide kaebusi.
Tööleht Reisimine
10.05
Eestimaa kultuur ja loodus, huvipakkuvad kohad.
Õpik”Süvenda ja täienda “ül. 10-18 lk.81-87 Kaks Wildet (Tartu vanalinn), Euroopa kultuuripealinnad, virtuaalne kunst, filmifestivalid, Ehted ja ehtimine.
Arutelu teemadel:
- Kultuurieelistused varieeruvad põlvkinniti ja regiooniti.
- Kultuuri pole võimalik jaotada kõrg- ja massikultuuriks.
- Oma kultuuri tundmine aitab kaasa teistsuguste tavade ja kommete mõistmisele.
Kirjutamine teemal :Kultuuri võimalused on avardunud tänu tehnoloogiate arengule – videokaamerale, arvutiprogrammidele ja internetile.
Koosta külalistele kultuuriprogramm, kus tutvustate oma kodukoha kultuurielu.
GR: Tuletame meelde sure ja väikese algustähe kasutust- kohanimed, ajalehed, ajakirjad, ametiasutused, organisatsioonid, artiklid, filmid, näitused..
15.05
Kodukoha vaatamisväärsuste kirjeldamine.
Sise- ja välisturism
Inimeste suhted ja suhtlemine
RÄÄKIMINE. Kirjeldame oma kodukoha vaatamisväärsusi.
Helistage teie kodukandis asuvatesse majutusettevõtetesse ja uurige, mis võimalused on nendes kohtades peatumiseks . Tehke kokkuvõte ja tutvustage oma töö tulemusi teistele.
1.Suhtlemine õpilastega, töökaaslastega, lapsevanematega
– koostöö nende vahel.
2.Õpilastehoiakud, nendega suhtlemine ja õpilaste juhendamine.
KIRJUTAMINE (paaristöö) Kujutage ette, et olete turismifirma töötaja ja teil on vaja organiseerida majutust järgmistele inimestele. Koostage küsimused nendele inimestele esitamiseks, et valida neile võimalikult sobiv majutuskoht.
• Väliseestlastest abielupaar Austraaliast, kes soovib näha oma lapsepõlvekodu.
• Kaks elurõõmsat seitsmekümnendates eluaastates abielupaari Stockholmist, kes saabuvad oma purjejahiga Eestisse.
• Ratastoolitantsu lahtistel meistrivõistlustel osalejad.
• Pensionäride grupp Soomest
Tööleht ekskursioon Lahemaa rahvusparki
17.05
Intensiivõppepäev
Kordamine – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine,
tagasiside käsitletud teemadele.
2.Tasemeeksami ülesannete lahendamine
22.05
Arutlus inimeste võimalustest ühiskondlikke suhteid mõjutada.
Ühiskonnaaktiivse liikmena toimimine.
Õpik”Süvenda ja..”. Teema: Rahvaalgatuse jõud. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” lk. 46-59. Töö tekstidega “Vabatahtlikud”, “ Avatud kodukohvikute päevad”, “Euroopa vabatahtlik teenistus – kogemus kogu eluks” , “Õnnepank”.
Rääkimine. ül. 22 lk. 59
24.05
Mittekuuletuva õpilasega toimetulek.
Koostöö
Koostöö õpetajate vahel.
Märkame ja hoolime !” Empaatiavõime. lk.60- 75. Töö tekstidega ül. 10, 14, 15, 17, 20.
Vestlusring koostööst teiste kutsehariduskeskustega Eestis ja Välismaal.
29.05
Koostöö olulisus ja vajalikkus.Õnnestunudja ebaõnnestunud koostöö näited.
Inimestevahelised suhted . Õpik. lk 29 – 31 ül. 1-10.
Ül.16 lk.37 Töö tekstiga “ Õpilastevahelised suhted”.
Kontrolltest lk. 38-40
31.05
Raha ja finantsteenused, – asutused
Internetipank ja muud finantsteenused. Sularaha
kasutamine. Pangakontoris
Õpik “ Kõnele ja kirjuta õigesti “ lk. 20-25 ül. 1, 2,3,4,5,6,7,8,9.
Töö sõnavaraga, grammatika. Töö tekstide ja nendele järgnevate ülesannetega – Pangalaen. Lahtiste uste päev Eesti Pangas.
05.06
Laenud ja krediidid.
Õpilasteteadlikkus finantsteenuste kasutamisel.
Raha säästlik kulutamine. Internetipank. Pangakaart. Kontrolltestid lk.26-28 .
Laenud ja krediidid. Tutvume infoga erivenate pankade kodulehtedel. Otsustame, kust on kasulikum võtta laen kodu ostuks. Arutelu. Rühmatöö.
12.06
Eesti Vabariik
Eesti parlament ja valitsus. Valimised.
Riik ja ühiskond . Õpik lk. 93-111.
- Töö sõnavara ja grammatikaga ül. 1-14
- Õpetaja esitleb teemat “ Eesti parlament ja valitsus. Valimised.
- 2 kodakondsuse proovieksami sooritame.
- Töö õpiku tekstidega ül.16-19.
- Kontrolltesti sooritamine lk.102-103
14.06
Eesti riigi saavutused ja probleemid.
Õppijad valmistavad ja kannavad ette ettekande teemal “EV 100 – 90 saavutust ja 10 probleemi”. Ajurünnak-info otsing – töö esitlus.
26-28.08.2018 Õppereis Saaremaa
Ajakava Õppereis 26-28.08.2018 Saaremaa
Tooleht_Vaata_ja_leia_1õpituba
Tooleht_Kuressaare_linn_kontroll-leht
Galerii
18.09
Kordamine- Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine, tagasiside käsitletud teemadele.
Tasemeeksami ülesannete lahendamine.
20.09
Vaba aeg ja meelelahutus
Eesti ja oma päritolumaa kultuuri kirjeldamine ja nende
võrdlemine.
Multikultuurne ühiskond ja kollektiiv. Arutlemine
ühiskonnaliikmete kultuurierinevuste tausta üle.
Erinevate tähtpäevade ja traditsioonide kirjeldamine
Õpik lk. 76- 81.
Maailmakultuurist osasaamine. Kultuuriline identiteet . ül.1 Jutusta teemakaardi põhjal missugune on sinu suhe kultuuriga. Mõistete defineerimine – kõrgkultuur, massikultuur, rahvakultuur, olmekultuur ja .. kultuur.
Ül. 2 Tekst “Kultuuriruum” – loeme ja jutustame tekstilähedaselt. Arutelu – kuidas üsida kultuuriruumis nii, et me säilitaksime oma ja naudiksime maailmakultuuri “.
25.09
Vaba aeg ja meelelahutus.
Kultuuriüritused kodukohas. Erinevad kunstiliigid: muusika, filmikunst, kirjandus, kujutav
kunst. Vestlemine raamatust, filmist, näitusest, teatrietendusest.
Oma kultuuritarbimise eelistuse põhjendamine. Vaba aeg ja meelelahutus. Väitlus vaba aja veetmisega seotud aja- ja rahakulu üle
loeng, info kogumine, mõistekaart
M. Sooneste Eesti keele õpik.
Lk.344- 347 Töö statistikaameti uuringu tulemustega, nende analüüs. Kultuuriürituste, kontsertide külastamine, huvi filmide , kunstivaldkondade vastu jm. Kultuurielus osalemist takistavad põhjused. Kultuuritarbimine.
Lk.348 – 359
Filmi-ja teatrikunst. Töö tekstiga. Teatrikülastajad teatrist. Teater kui kunstiliik. Ül. 24. Vanemuine, Rakvere teater, Ugala, Rahvusooper Estonia.
Ül-27 Tutvu kultuuriürituste reklaamiga ning otsusta, millisest etendusest oled huvitatud. Miks ?
27.09
Keskkond, loodus, ilm, aastaajad. Keskkonnaprobleemid ja reostus. Olukorra parendamise võimalused. Keskkonnasõbralik eluviis.
töö sõnavaraga, grupitöö, diskussioon
M. Sooneste Eesti keele õpik lk. 211 – 216
Töö tekstidega- Loodussäästlik tarbimine, Roheline tarbimiseetika, Prügi sorteerimine, Tuumaenergia.
Tööleht keskkond
2.10
Intensiivõppepäev
Kordamine – Eelnenud kohtumiste teemade kokkuvõtmine, tagasiside käsitletud teemadele. Tasemeeksami ülesannete lahendamine. Suuline arutelu ja väitlus vaba aja veetmise ja kultuuri teemal. Mitteametlik kiri kultuurisündmusest.
Teemade kordamine.
Taseeksamite ülesannete lahendamine Innove kodulehelt, sh ka varasemate riigieksamite ülesannete lahendamine.
4.10
Eesti looduskeskkond, looduslikud vaatamisväärsused. Ilm ja aastaajad. Ilma mõju tööelule
M. Sooneste Eesti keele õpik lk. 21 6- 221
Sõnavara – töö tekstiga Ökoturism, lk. 215- 218. Loodushoid ja turism.
Ilm ja aastajad. Rääkimine teemadel:
Millisel aastaajal oleks kõige mõttekam puhata ?
Millises kliimavöötmes sooviksite elada? Mika?
Kuidas mõjutab Eestimaa loodus ja kliima meie tööelu ja puhkamisvõimaluste valikut ?’
9.10
Enesetunne ja tervis. Tervis ja tervislikud eluviisid. Eluiga ja seda mõjutavad tegurid.
Terviserajad Eestis. Oma tervise ja tervishoidu puudutavate vaadete esitamine ja põhjendamine.
M. Sooneste Eesti keele õpik lk 231 – 257
Haiguste ennetamine. Enesetunne ja tervislik seisund. Töö sõnavaraga. Vaimne tervis.
Rääkimine :
Mis on teie arvates tervislik toitumine ?
Kas kehakaal ja toiduvalik ning toitumisharjumused on omavahel seotud ?
Mille vastu inimesed kõige rohkem eksivad oma toidusedelit koostades ?
Kas on võimalik teise inimese eluviisi muuta ?
Taimetoit .
Eesti koolilaste eluviisi uuring. Töö andmetega.
Tööleht ulekaal
16.10, 3 ak/h
Haiguse ja õnnetusjuhtumi kirjeldamine. Arsti poole pöördumine, oma tervisehäda kirjeldamine. Esmaabi osutamine. Tervisepäev asutuses. Töötervishoid
Meie keha , lk. 262-268.
Sümptomid. Oma tervisemurede kirjeldamine.
23. 10
1. Minu päev: tegevused päeva jooksul. Õpilased joonistavad või kujutavad muul moel visuaalselt 10 tegevust päeva jooksul. Lehe teisele poole kirjutatakse päeva tegevustest tegusõnu lihtmineviku ja ennemineviku vormides. Üksteisega vestlemine.
Mudel: Pärast seda kui ma olin ärganud, pesin end. Pärast seda kui olin end pesnud, sõin. Jne.
Lisaküsimuste esitamine, vastamine, pildikaartide vahetamine, kolleegi päevast rääkimine, tegevuste kordamine mitu korda.
2. Plaanid käesolevaks kalendriaastaks tööalaselt, isiklikus elus. Mis on oluline, mis mitte, mida on kavas arendada, millele tähelepanu rohkem pöörata, miks.
3. Ajurünnak.Milline on Eesti õpetaja?
VIDEOKLIPP Mulle meeldib olla õpetaja… Vaatamine, arutlemine.
Ideede genereerimine õpetajate toetamiseks individuaalselt, paarides. Arutelu.
Toimunud õpetajate päeva raames kirjutame toetuskirja Eesti õpetajale.
4. Motivatsioonikõne.
Paarides üksteise motiveerimine eelmises ülesandes loodud toetuskirjale toetudes.
Õpetajad suhtlesid mitme kolleegiga, kes ei osale keelekoolitusel, motiveerisid eelnevalt ettevalmistatud infot edastades. Tekkis vajadus korduvalt üle selgitada, hea praktika koolitusel osalejale ja mitteosalejale samuti. Mõjus ootamatult.
5. Lugemisülesanne. Lugemine, analüüsimine.
25.10, 3 ak/h
Uus meedia. Internet. Internet ja lapsed. Interneti ohud. Arutelu ja väitlus interneti ja sotsiaalmeedia teemal.
Terviserajad Eestis.
1. Küsimustik. Diskussiooni arendamine küsimustiku põhjal. Teemade laiendamine.
2. Kirjutamine. Avatud kirjutamine räägitu põhjal.
30.11
Poliitika, aktuaalsed sündmused. Päevakajalised sündmused. Info hankimine päevakajaliste sündmuste kohta.
Arutlemine erinevate meedialiikide kasutamise ja mõju
Poliitika, aktuaalsed sündmused. Päevakajalised sündmused. Info hankimine päevakajaliste sündmuste kohta.
www.delfi.ee; www.err.ee; Artiklid ajalehtedest Postimees, Õhtuleht
Arutlemine erinevate meedialiikide kasutamise ja mõju
1.11
Väitluses oma erakondlike ning üldiste poliitiliste vaadete ja seisukohtade kaitsmine.
1. Eesti instagrammistaarid. Kuulamine, märkmete tegemine, analüüsimine.
2. Arutelu sotsiaalmeedia üle – kuidas ja miks?
3. Avatud kirjutamine tunni põhjal.
6.11
Majandus- ja õigussuhted
Eesti majandussüsteemi ja õiguskorra kirjeldamine üldjoontes.
Huvitavad ja kasulikud telesaated. Telesaate kirjeldamine
Majandus- ja õigussuhted. Töö materjalidega lk.
http://opetaja.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/F1/F1_print.html
http://opetaja.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/F1/F1_print.html
Eesti majandussüsteemi ja õiguskorra kirjeldamine üldjoontes.
Huvitavad ja kasulikud telesaated. Telesaate kirjeldamine
Tutvume eesti telesaadetega ja saatejuhtidega. Õppijad on kursis mis saated, mis kanalilt ja mis ajal on eetris. Mida saade endast kujutab ja mis teemasid käsitleb.
8.11
Kuritegevus ja turvalisus. Pöördumine õiguskaitseorganite poole.
Eesmärkide saavutamise analüüsimine.
Tagasivaade,
Edasivaade.
13.11
Intensiivõppepäev
1.Kokkuvõte kursusest.
2.Tagasiside andmine ja saamine.
3.Tasemetestide harjutamine
Kokkuvõte kursusest.
Tagasiside andmine ja saamine.
Tasemetestide lahendamine